Kogu tõde HPV vaktsiini kohta
1. Mis on HPV?
Suguelunditel esinev HPV on levinud viirus, mis kandub edasi sugulisel teel, kõige sagedamini vaginaalse ja anaalse vahekorra ajal. Lahtiseletatult tähendab lühend HPV inimese papilloomiviirust. Ligikaudu 40 HPV tüüpi sajast võib tekitada suguelundite haigusi, nii naistel kui meestel. Kui enamik HPV tüüpe ei tekita haigusnähte ja taanduvad iseenesest, siis mõned neist võivad põhjustada naistel emakakaelavähki. Teised HPV tüübid võivad põhjustada meeste ja naiste suguelunditel tüükaid, mida nimetatakse kondüloomideks.
Mõned HPV tüübid võivad naise emakakaela (emaka alumist osa) nakatades põhjustada selles aja jooksul rakulisi muutusi. Enamasti taandub HPV iseenesest ja emakakaela normaalne rakuline ehitus taastub. Kuid mõnel juhul HPV ei taandu. Selle asemel püsib viirus organismis ja põhjustab jätkuvalt rakulisi muutusi emakakaelas. Sellistest rakulistest muutustest (või vähieelsetest seisunditest) võib ravimata jätmise korral aja jooksul areneda vähk.
3. Kui levinud on HPV?
Vähemalt 50% seksuaalselt aktiivsetest inimestest nakatub elu jooksul HPVga, paljude uuringute alusel on see arv aga veelgi suurem — 75-80%. Viirusega võivad nakatuda nii mehed kui naised ja anda selle edasi oma seksuaalpartnerile — ilma ise seda teadmata.
4. Kui levinud on emakakaelavähk Eestis?
Vähiliidu hinnangul diagnoositi Eestis 2000. aastal emakakaelavähk enam kui 170 naisel ja umbes 70 naist suri sellesse.
5. Kui levinud on kondüloomid?
Umbes 10% seksuaalselt aktiivsetest täiskasvanutest esineb elu jooksul nähtavaid kondüloome.
6. Kas HPVd ja sellega seotud haigusi saab ravida?
HPVd ravida ei saa. Kuid HPV põhjustatud tervisehäireid, nagu kondüloome, muutusi emakakaela epiteelkoes ja emakakaela-, häbeme-, tupe- ning pärakuvähki, saab ravida.
7. Mis on HPV-vastane vaktsiin?
Vaktsiin kaitseb HPV nelja tüübi eest, mis põhjustavad 70% emakakaelavähi ja 90% kondüloomijuhtudest. HPV vaktsiini manustatakse kolme süstina. Teine ja kolmas annus tuleks manustada vastavalt 2 ja 6 kuud pärast esimest annust.
8. Keda peaks HPV vastu vaktsineerima?
Vaktsineerida võib alates 9. eluaastast, soovitavalt siiski alles 11-12aastasi tüdrukuid. Kaitsepookimine on oluline ka 13-26aastastele tüdrukutele/naistele, kellele pole seda varem tehtud või kes ei ole saanud kõiki kolme annust.
9. Miks soovitatakse HPV vaktsiini nii noortele tüdrukutele?
Ideaalsel juhul peaks tüdrukuid vaktsineerima enne, kui nad suguelu alustavad. Seda seetõttu, et vaktsiin toimib kõige tõhusamalt nende puhul, kes ei ole veel kokku puutunud ühegi nelja HPV tüübiga ja saavad vaktsiinist täiskaitse.
10. Kas seksuaalselt aktiivsetel naistel on vaktsiinist kasu?
On, kuid kasu on nende puhul väiksem, kuna nad võivad juba olla nakatunud ühe või rohkema HPV tüübiga. Väga vähesed noored naised on nakatunud kõigi nelja nimetatud HPV tüübiga. Seega kaitseks vaktsiin nende viiruse tüüpide eest, millega nad nakatunud ei ole. Samas võib naise organism olemasolevast nakkusest võitu saada ja siis kaitseb vaktsiin naist ka selle viirusetüübi eest, sest nakkuse läbipõdemine kaitset ei tekita.
11. Aga poisid?
Meeste ja poiste vaktsineerimine on nende tervisele kasulik, hoides ära kahest papilloomiviiruse alatüübist tingitud kondüloomide ning peenise- ja pärakuvähi tekke. Samuti vähendab poiste/meeste vaktsineerimine viiruse üldist levikut. Seepärast on poisse hakatud vaktsineerima näiteks Austraalias.
12. Keda EI tohiks vaktsineerida?
Vaktsineerida ei tohi neid, kellel on esinenud eluohtlik allergiline reaktsioon pärmi, HPV vaktsiini mõne muu koostisosa või HPV vaktsiini varasema annuse suhtes. Kui vaktsineeritaval isikul esineb millegi suhtes tõsine allergia, tuleb sellest oma arsti teavitada. Rasedad naised ei tohiks ennast vaktsineerida lasta. Vaktsiin on kõigi eelduste kohaselt nii emale kui ka lootele ohutu, kuid sellekohased uuringud on veel pooleli. Rinnaga toitvatele emadele on vaktsineerimine ohutu. Raskelt haiged inimesed peavad enne vaktsineerimist tervenema.
13. Kui kaua vaktsiini toime kestab? Kas lisasüst on vajalik?
Seni on uuringute raames naisi jälgitud viie aasta jooksul ja leitud, et nad on siiani olnud kaitstud. Viiakse läbi täiendavaid uuringuid selgitamaks välja, kui kaua kaitse kestab ja kas aastate pärast on vaja manustada vaktsiini lisaannus.
14. Mille eest vaktsiin EI kaitse?
Kuna vaktsiin ei kaitse HPV kõigi tüüpide eest, ei hoia see ära kõiki emakakaelavähi ja kondüloomi juhtusid. Ligikaudu 30% emakakaelavähi juhtudest esineb vaatamata vaktsineerimisele, seega on väga oluline, et naised jätkaksid korrapärast PAP-testi tegemist. Vaktsiin ei hoia ära ka umbes 10% kondüloomijuhtudest — ega kaitse ka teiste sugulisel teel edasikanduvate nakkuste eest.
15. Kas HPV vaktsiin on ohutu?
HPV vaktsiin on ohutu ja tõhus. Vaktsiini on testitud rohkem kui 11 000 tüdrukul/naisel üle maailma. Läbiviidud uuringutes ei ole esinenud tõsiseid kõrvaltoimeid. Vaktsineeritutel on esinenud süstekoha valulikkus, punetus, palavik (kuni 39° C). Need nähud mööduvad iseenesest.
16. Kas vaktsiin sisaldab timerosaali või elavhõbedat?
Ei sisalda. Vaktsiin koosneb viiruse HPV väliskesta valkudest. Vaktsiinis ei ole nakkuslikku ainet.
17. Palju maksab HPV vaktsiin?
Retseptiga ostetuna on vaktsiini ühe annuse maksimaalne apteegihind 1695 krooni (täisseeria maksab 5085 krooni). Vaktsineerimiskeskuste hind võib erineda.
18. Kas haigekassa tasub HPV vaktsiini eest?
Haigekassa ei kompenseeri vaktsiinide maksumust.
19. Kas HPV vaktsiin on riiklikus vaktsineerimisprogrammis?
HPV vaktsiin ei kuulu riiklikku vaktsineerimisprogrammi. Vaktsiin ja vaktsineerimine on omafinantseeritav.
20. Kas vaktsineeritutel tuleb jätkata läbivaatustel käimist emakakaelavähi avastamiseks?
Jah. Naistel tuleb jätkata korrapärast emakakaelavähi kontrolli kolmel põhjusel. Esiteks, vaktsiin EI kaitse kõigi HPV tüüpide eest, mis põhjustavad emakakaelavähki, nii et vaktsineeritud naistel esineb endiselt oht kasvaja tekkeks. Teiseks, kõik naised ei pruugi saada kõiki vajalikke vaktsiiniannuseid (või ei saa nad neid õigel ajal), nii et neil ei teki vaktsiini täiskaitset. Kolmandaks, vaktsiin ei anna naistele täiskaitset, kui nad on juba nakatunud mõnda HPV neljast tüübist.
21. Kas tüdrukud/naised peaksid enne vaktsineerimist läbivaatusel käima?
Ei. Ei ole vaja teha HPV-testi ega PAP-testi selleks, et välja selgitada, kas nad peaksid ennast vaktsineerima.
22. Kas HPV-nakkuse vältimiseks on teisi võimalusi?
Ainus kindel viis HPV vältimiseks on seksuaalkontaktidest loobumine. Seksuaalselt aktiivsed täiskasvanud saavad nakatumisohtu vähendada püsisuhetega. Kondoom kaitseb mingil määral HPV-nakkuse eest, kuid viirus esineb ka alakõhu nahal ja muudel kondoomiga katmata piirkondadel.
Lisainformatsioon www.hpv.ee
Allikad: http://www.cdc.gov/std/hpv/STDFact-HPV-vaccine.htm jt
