Kõhuviiruste vastu aitab hoolikas kätepesu

Septembrikuu on tänavu toonud palju haigestumisi hingamisteede viirusnakkustesse, kuid kohal on juba ka Eestimaa sügistalvele iseloomulikud ebameeldivad kõhuviirused. Kuidas kõhuviiruseid, mida nimetatakse ka mustade käte haiguseks ennetada ning ravida, selgitab Võru BENU apteegi farmatseut Liia Luik.

Väga tihti käivad haigused käsikäes. Kui on pikalt põetud mõnda hingamisteede viirusnakkust ning selle tulemusel muutub organism nõrgaks, siis ollakse ka vastuvõtlikum teistele haigustele, seal hulgas kõhuviirustele. Samamoodi soodustab ükskõik millisesse haigusesse jäämist üldine nõrk tervislik seisund, stress, ebapiisav uni ja ebatervislikud eluviisid.

Haiguste kiirele levikule aitab kaasa ka see, et ilmade halevenedes viibitakse rohkem siseruumides ning puututakse seega rohkem ka kokku viirust kandvate inimestega. Eriti kiire levikuga on kõhugripp tavaliselt koolides ja lasteaedades, kuna lapsed on üldiselt ka viirustele vastuvõtlikumad.

Kõige levinumad kõhugripi tekitajad meie kliimas on rota-, noro- ja adenoviirus. Üldistatult öeldes, sõltumata viiruse konkreetsest nimest või tüvest on kõhugripi sümptomiteks oksendamine, kõhulahtisus ja –valu ning tihti ka kaasnev palavik.
Samas haiguse ägedus ja kulg ei pruugi olla ühesugune ning sõltub palju ka inimese üldtervislikust olukorrast. Siiski on rõõmustav trend, et seni enimlevinud rotaviirusesse nakatumine on oluliselt vähenenud, kuna alates 2014. aasta juuli algusest lisati see riiklikku vaktsineerimisprogrammi ning seega on vähenenud haigestumine just 2-4aastaste laste seas.

Joo palju vett

Haiguse kulu lühendamiseks ja sümptomite leevendamiseks on reegel number üks, et haigestunu peab jooma palju vett, et nii oksendamise ja kõhulahtisuse kui palavikuga kaotatud vedeliku kogus taastada. Vedeliku tarbimine on väga oluline just laste puhul. Vedelikku tuleks juua lonkshaaval ning lisaks veele sobib ka kummelitee või vähese suhkruga mahlajoogid. Kui lapsele on keeruline vett juua anda, siis võib anda limpsida ka vähese suhkruga mahlapulka, mis kompenseerib vedeliku kaotust. Soolade kao kompenseerimiseks organismis, võiks juua anda ka apteekides saadaolevaid soolalahuseid vastavalt infolehel toodud kogustele.

Lisaks on mõistlik juba esimeste haiguse sümptomite ilmnedes hakata kasutama erinevaid probiootikume või piimhappebaktereid, et taastada mikroobide tasakaal ning soolestiku vastupanuvõime. Oluline on nende kasutamisel samuti järgida infolehte ning võtta neid järjest vähemalt kahe nädala kuni ühe kuu jooksul. Probiootikumide kasutamine lühendab üldjuhul haiguse kulgu ning ka leevendab halba enesetunnet, samuti tõstab pikemaajaliselt organismi vastupanuvõimet uutele viirustele. Neid preparaate võiks ennetavalt võtta ka kogu pere, kui mõni pereliige on juba haigestunud.

Kui viirus siiski paari päevaga ei taandu, tuleks nõu pidada arstiga. Juhtudel, mil haigus on väga ägeda kulgemisega, tegemist on väikelapse, imikuga või haigestunule, ka täiskasvanule ei õnnestu vajalikus koguses regulaarselt vett anda, tuleb arsti poole pöörduda kindlasti varem.

Kätepesu on A&O

Kuna kõhuviirused levivad tavaliselt haigestunud inimesega kokkupuutel või nakkusega pindade kaudu, siis on parim viis nakkuse ennetamiseks korralik kätepesu sooja vee ning seebiga. Hoolikas kätepesu tähendab vähemalt 2-3minutilist käte pesemist, kusjuures puhtaks tuleb hõõruda ka sõrmevahed ja pesta küünelaused.

Kui kätepesu aga näiteks peale kinoskäiku või poekülastust kohe ei ole võimalik, siis on apteekides saada ka käte desinfitseerimise vahendid kas geeli või pihustatava vedelikuna, mida on saadaval väga laias valikus. Samuti tuleks haiguspuhangu ajal soetada pindade desinfitseerimise vahendid, et ukselingid, kraanid jm tihedalt kasutuses olevad pinnad puhtana hoida.

Viimasena on aga veelkord paslik meelde tuletada, et oksendav, kõhulahtisuse või palavikuga inimene peab jääma koju. Kõhuviirused on väga nakkavad ning püsivad kaua elujõulised, seega hoolime üksteisest ja ärme nakata ümbritsevaid.