Kõik magama!
Ärrituvus, halb tuju, immuunsuse vähenemine ning stress saavad nüüd - une alahindamise tõttu - inimese alalisteks kaaslasteks. Pealegi kiirendab pidev unepuudus organismi vananemisprotsesse ning lausa ohustab elu (näiteks autoroolis olles).
Kokkuvõttes on uni äärmiselt vajalik ning meie pingutused olla erksad siis, kui organism puhkust nõuab, võivad tekitada korvamatut kahju.
Kes ei maga, see sööb. Miks?
Vähese une korral hakkab organism välja töötama ülemäärast kogust kortisooli - see on hormooni, mis tavaliselt "saadab" stressi ning "töötab" hommikuti nagu äratuskell. Kui inimene magab küllaldaselt, siis saavutab kortisooli tase oma kõrgpunkti kella 5-6 vahel hommikul, seejärel langeb pikkamisi päeva jooksul. Sellepärast ongi tunda õhtul enne magamaminekut väsimust ning unisust.
Unepuuduse korral tõuseb kortisooli tase ning, kui isegi õhtul uinuda, on uni rahutu ja erk, hommikul ärgates aga tunnete suurt väsimust - organism pole suutnud oma jõuvarusid taastada.
Rikkudes rakkude tööd, lõhub kortisool lihaskude. Kui inimene püüab uinuda, kortisooli tase on aga küllalt kõrge, nõrgenevad lihased ning kaotavad võime taastuda. Selles olukorras ei aita isegi mitte kahekordistatud koormused jõusaalis - lihaste tugevdamiseks mõeldud harjutused muutuvad lihtsalt ebaefektiivseteks.
On kindlaks tehtud, et pikemaajaline kortisooli üleküllus võib esile kutsuda mälukaotuse ning teisigi haigusi, nagu diabeet ning hüpertooniatõbi. Liiga suur kortisooli kogus soodustab ka rasvade ladestumist. Sellepärast tundubki algul, et magamatusest kaob isu, selle eest hiljem hakatakse kahekordse isuga sööma.
Normaalse une puudumisel tekkinud väsimuse tõttu on tunda otsekui "kütuse puudujääki" ning siis pöördutaksegi kõige läbiproovituma "ravimi" - söögi poole, isegi siis, kui nälg tegelikut rahuldatud. Kõrge kortisooli tase tekitab soovi midagi pidevalt närida. Organism lausa nõuab rohkem rasvast ja magusat. Need gastronoomilised soovid sunnivadki inimest öösiti külmiku juurde tormama ning seda ajal, millal oleks tarvis lõdvestuda ning püüda uinuda.
Kas kofeiin saab unisusega võidelda?
On üldlevinud viga otsida pärast rahutut ööd reipuse laengut kofeiinist. Ega paar tassitäit kanget kohvi küll veel tervisele liiga tee. Kuid paljud joovad seda "ämbrite" viisi. Sellised kofeiini "süstid" mõjuvad lühikest aega. Pöörduda abi saamiseks kohvi poole on sama, kui külmetada sooje riideid selga panemata. Kofeiin pole energiaallikas, see lihtsalt erutab närvisüsteemi.
Pealegi on tundlikkus selle suhtes individuaalne. Ühed joovad õhtul tassi kanget kohvi ning magavad öösel ülimalt rahulikult. Teistele põhjustab vaid väikene annus unetust. Tavaliselt rikub kofeiin nende inimeste und, kes tarvitavad seda üliharva või joovad vaid hommikuti. Kuna kofeiin kuulub ka vett väljaviivate vahendite hulka, siis võib uni katkeda kas tugeva janu või soovi tõttu tualetti joosta…
Kui on alust arvata, et kohvijoomine on unetuse põhjuseks, siis tuleks sellest hoiduda peale kella ühte päeval või siis 6-8 tundi enne magama heitmist. Põgus päevane uni ning palju vedelikku (kuni 2 l päevas) on pärast unetut ööd efektiivsemad kui kofeiin.
Hormonaalne sõltuvus
Une kvaliteedile ning kestvusele mõjuvad ka sellised hormoonid nagu östrogeen ning progesteroon. Nende taseme järsud kõikumised organismis võivad muuta kehatemperatuuri - sellepärast ärkamegi öösiti higistena üles.
Menstruaaltsükli alguses muudab madal progesterooni sisaldus une pinnapealseks. Pärast ovulatsiooni ning progesterooni taseme tõusu täheldatakse paljudel naistel paremat und. Menstruatsioonieelne sündroom kurnab, eriti kui aastaid on üle kolmekümne. Selle tagajärjel hakkavad naised palju sööma, kuigi organismile oleks selle asemel palju kasulikum rohkem magada.
On veel üks pilv naiste taevavõlvil, see on noorenev menopaus, mis vahel võib alata kohe pärast 40 ning meenutab ühte pikaleveninud menstruatsioonieelset sündroomi. Östrogeeni ja progesterooni tase vaheldub pidevalt ning põhjustab temperatuuri tõusu (vahel väga tugevat). Selliseid hormonaalseid muudatusi nimetatakse "hoogudeks" ning need kutsuvad esile ebamugavustunde ning stressi, mille tulemusel tõuseb veel ühe hormooni - kortisooli - sisaldus. Selle üleküllus aga muudab une rahutuks ning pinnapealseks.
Kuidas teha tasa unepuudust
Kui palju siis peaksime magama? Enamikule meist on hädavajalik üks tund iga kahe ärkveloleku tunni eest. Päeva jooksul töötab meie immuunsüsteem hoolega - lüües tagasi bakterite rünnakuid, tolmu, suitsu... Uni on siin ainus võimalus taastumiseks. Sellepärast siis, jättes end ilma öisest unest - jätame ka immuunsüsteemi ilma vajalikust puhkusest.
Unepuuduse tõttu hakkab organism koguma seda, mida teadlased nimetavad "une võlaks". Kui kaheksatunnise unevajaduse korral magatakse iga päev vaid kuus tundi, siis kogunev võlg on 2 tundi igas päevas. Tagajärjed võivad osutuda küllalt nutusteks: külmetushaigused, depressioon, peavalud, avariid teedel rooli taga uinumise tõttu...
Sügavasti eksib see, kes arvab, et "võlga" võib tagastada, kui magada hooti või rohkem puhkepäeviti. Terve voodis veedetud pühapäev ei kompenseeri nädalast unepuudust.
Omamata võimalust eemaldada kogunenud "raku prahti" ning "kasvatada" uusi rakke une ajal, hakkab organism ilmutama kurnatuse ehk lihtsamalt öeldes - vananemise märke. Niisiis kiirendame öiste eluviisidega oma nooruse lõppu.
Kuidas siis selles hullumeelses tänapäeva rütmis leida aega täisväärtusliku une jaoks? Kui ülaltoodut lugedes teadvustasite endale, et öine puhkus on tõepoolest vajalik, siis seega astusitegi esimese päästva sammu. Järgmise uneta öö organiseerimise eel võiks kaaluda kõik poolt ja vastu argumendid. Lõppude lõpuks - kellelegi pole tarvis liigseid võlgu…
Aadresse magamise juurde Sleep facts
Uni ja unenäod (referaat)
