Kõik, mida sa pead teadma melanoomist
Mis on melanoom?
Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka UV-kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Melanoom on üks agressiivsemaid kasvajaid, mis levib organismis nii lümfi kui verega.
Mida peaks kindlasti melanoomi kohta teadma
1. Melanoom võib tekkida kõikjale kehale, kuid esineb rohkem näol ja säärtel (naistel) ning ülakehal (meestel).
2. Melanoomid on tavaliselt tumepruunid kuni sinakasmustad ning nende sees võib olla erinevaid värvitoone kuni täieliku pigmendituseni välja.
3. Sekundaarseteks nähtudeks võib olla veritsemine, koorikutega kattumine, haavandumine, sügelemine või tüügastumine.
4. Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, millest umbes 130 on melanoomi esmajuhud
5. Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk (80% juhtudest), lamerakk nahavähk (10% juhtudest) ja melanoom (10% juhtudest). Kaks esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, samas kui melanoom võib olla vägagi agressiivne.
6. Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas.
7. Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutusi — kas olemasolevad sünnimärgid on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust.
8. Väga oluline on tuumori asukoht — jalgade melanoomid on tunduvalt parema prognoosiga kui keha või pea melanoomid. Eriti riskantsed on päraku- ja välissuguelundite tuumorid, kuna neid avastatakse suhteliselt hilja.
9. Naha pigment on kaitsva toimega, mistõttu on heledajuustelistel ja punapeadel, heleda, tedretäpilise nahaga inimestel, kes ei päevitu (ja kergelt saavad päikesepõletuse)tunduvalt kõrgem risk haigestuda melanoomi.
10. Ka tumedanahalised võivad haigestuda; neil tekib melanoom kohtadesse, kus kaitsvat nahapigmenti on vähem või see puudub — peopesad, jalatallad, küüntealused, suu ja huulte limaskest.
11. Risk melanoomile on suurem, kui ühel või kahel lähisugulasel (ema-isa, õde-vend) on esinenud melanoom. 10% melanoomiga inimestest, on olnud melanoom mõnel lähisugulasel.
12. Pooled melanoomi haigetest on < 50-aastased. Siiski haigestuvad ka noored 20-30 aastased. Kindel fakt on: < 30-aastastel kõige sagedamini esinev vähkkasvaja on melanoom.
13. Ehkki Eestis peetakse päevitunud nahka ilusaks ja hea tervise tunnuseks, on naha pruunistumine pelgalt kaitsereaktsioon kahjulike välismõjude vastu.
14. Kui inimene ise regulaarselt ennast ja oma sünnimärke jälgib ja avastab varased muutused õigeaegselt, ei jää ka arstile pöördumine hiljaks.
Kuidas melanoomi avastada?
Väga oluline melanoomi varajaseks avastamiseks on iseenda jälgimine ja vaatlus. Seda on hea teha täies pikkuses peegli ees. Abistada võivad pereliikmed või sõbrad endale halvasti nähtavate kohtade uurimiseks. Kindlasti tuleb üle vaadata ka peopesad, jalatallad, selja alaosa ja jalgade tagumine pool. Märke, mille suurus, kuju või värv on muutunud, peaks kontrollima dermatoloog. Tähelepanu peab pöörama ka ebatavalistele päevituslaikudele, pruunidele või mustjatele sõlmekestele ja heledamatele laikudele, veritsevatele kohtadele.
Tavaline sünnimärk on ühtlaselt hele -või tumepruun või must märk nahal. See võib olla nii lame kui ka nahapinnast kõrgem, ümar või ovaalne, läbimõõduga mitte üle 6 mm. SM võivad olemas olla juba sündides või tekkida lapse -ja noorukieas. Sünnimärke võib juurde tekkida üheaegselt mitu, eriti päikesele avatud kehaosadele. Vanematel inimestel võivad sünnimärgid ka ära kaduda. Kui sünnimärk on tekkinud, püsib tema kuju, värvus ja suurus tavaliselt aastaid muutumatuna. Kõigil inimestel on sünnimärgid ja enamus neist on täiesti ohutud. Kui inimene märkab muutusi või ebatavalist sünnimärki, peab kindlasti pöörduma perearstile või nahaarstile.
Nahaarstid saavad kahtlasi märke uurida dermatoskoobi või epiluminestsents mikroskoobiga. Nende spetsiaalsete instrumentidega on võimalik avastada ka varajases staadiumis melanoome. Kui arst kahtlustab melanoomi, võetakse kahtlasest kohast proovitükk ja tehakse histoloogiline uuring. Proovitüki võtmiseks on erinevaid meetodeid ja see sõltub märgi suurusest ja asukohast.
Kuidas melanoomi ennetada?
Väldi päevitamist keskpäeval, kui UVK on kõige intensiivsem.
Väljas viibides eelista varjulisi paiku.
Kaitske nahka riietusega, laiaäärelise peakattega.
Kasuta päikeseblokaatoreid vähemalt SPF-ga 15.
Kanna päikeseprille.
Väldi solaariume!
Kaitske iseäranis hoolikalt laste nahka.
Jälgi ebatüüpilisi sünnimärke ja külasta nahaarsti kohe, kui märkad midagi kahtlast.
Allikad: Derma.ee, Vitaclinica, inimene.ee
