Kolesterool — mida peab sellest teadma

 (20)
kolesterool
Corbis/Scanpix

Südame- ja veresoonkonna haigused on Eestis varase (nooremalt kui 65-aastaselt) töövõime kaotamise ja surma peapõhjus. Meil sureb kolm inimest viiest just südame- ja veresoonkonna haigustesse ning selle näitajaga oleme juhtpositsioonil nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Tegemist on sisuliselt ateroskleroosiga, mis kahjustab veresooni, eeskätt artereid.

Kolesterool, rasvaosakesed, kaltsium ja fibriin ladestuvad arteri seinale ning põhjustavad seal naastu tekke. Naast sulgeb kas osaliselt või täielikult arteri valendiku.

Kui sulgub aju arter, on tulemuseks ajuinfarkt. Kui sulgub südame pärgarter, on tulemuseks südamelihase infarkt.

Ateroskleroos on pikaajaline progresseeruv haigus, mis võib alguse saada juba lapseeas. Osal inimestest progresseerub haigus kiiresti kolmekümnendates eluaastates, teistel 50–60-aastaselt. Sõna „ateroskleroos” pärineb kreeka keelest: athero (vedel puder, pasta) + sclerosis (kõvastumine).

Tähtis riskitegur

Olulisemad riskitegurid, mis kiirendavad ateroskleroosi arengut, on vere suurenenud kolesterooli- ja triglütseriidide sisaldus, kõrge vererõhk ning suhkruhaigus. Teised riskitegurid on suitsetamine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, aga vähetähtis pole ka geneetiline soodumus ja perekondlik taust.

Suurenenud kolesteroolisisaldus e hüperlipideemia on kujunemas ülitähtsaks tervishoiuprobleemiks kogu maailmas, sest uurimused on tõestanud, et see on üks tähtsamaid südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegureid.

Mis on kolesterool?

Kolesterool on pehme vahajas aine, mida leidub veres ja keha rakkudes. Kolesterool on vajalik, kuna kuulub rakumembraanide koostisesse ja kolesteroolita ei suudaks rakud funktsioneerida.

Kolesterool on oluline lähteaine sapisoolade (aitavad rasvu seedida), D-vitamiini ning suguhormoonide sünteesimisel. Kuid liiga palju kolesterooli tõstab oluliselt ajuinfarkti ja koronaarhaiguste tekke riski.

Kolesterool pärineb kahest allikast: organism ise toodab kolesterooli peamiselt maksas (sealt pärineb 75% kolesteroolist) ning 25% kolesteroolist saame toiduga.

Kolesterool ei lahustu veres ja seda viivad rakkudesse ning sealt tagasi spetsiaalsed valgud — lipoproteiinid. Lipoproteiinid võivad seonduda organismi eri kudedega ja vabastada vererasvu vajaduse järgi.

Peamised kolesterooli transportivad lipoproteiinid on kõrge tihedusega lipoproteiin (HDL) ja madala tihedusega lipoproteiin (LDL)

Mis on hea ja halb kolesterool?

Madala tihedusega lipoproteiiniga on seotud 60–70% kolesteroolist ning seda kutsutakse nn halvaks kolesterooliks ehk LDL-kolesterooliks. Kuna LDL-kolesterool ladestub arteri seintesse ja teeb arteri vähem elastseks ning arteri valendiku kitsamaks, häirub verevool.

Seda protsessi nimetataksegi ateroskleroosiks e lubjastumiseks. Seega on LDL-kolesterool n.ö vastutav ateroskleroosi tekke eest.

Kõrge tihedusega lipoproteiiniga on seotud 20–30% veres ringlevast kolesteroolist ja seda kutsutakse heaks kolesterooliks ehk HDL-kolesterooliks.

Heaks kolesterooliks kutsutakse seda seetõttu, et vere suurem HDL-kolesterooli sisaldus kaitseb ateroskleroosi eest. Nimelt seob kõrge tihedusega lipoproteiin kolesterooli ja viib selle maksa, kus see töödeldakse ja eemaldatakse organismist.

Corbis/Scanpix

Osa teadlasi on isegi arvamusel, et HDL eemaldab kolesterooli liia arteri seina moodustunud naastust ning vähendab sellega ateroskleroosi arengut. Kuna HDL-kolesterool töötab organismis ateroskleroosiprotsessi vastu, siis on oluline, et seda oleks võimalikult palju.

HDL-kolesterooli on väga raske ravimitega muuta. Seni on sisuliselt ainus moodus olnud elustiili muutmine: hea kolesterooli sisaldus veres tõuseb suitsetamise lõpetamise, kaalu langetamise ja kehalise aktiivsusega.

Mis on triglütseriidid?

Oluliseks südame- ja veresoonkonna haiguste riskiteguriks on ka triglütseriidid, mis on kolesterooli kõrval üks vererasvade osa. Triglütseriidide suurenenud sisaldus pole nii tihedas seoses ateroskleroosi arenguga kui LDL-kolesterool, kuid märgatav seos on olemas. Triglütseriidide sisalduse kasv on seotud ülekaalu, rasvumise, vähese liikumise, suitsetamise, liigse alkoholitarvitamise ning ebaõige dieediga. Inimestel, kelle veri sisaldab palju triglütseriide, on sageli ülemäärane üldkolesterooli ja LDL-kolesterooli ning väike HDL-kolesterooli sisaldus.

Mis on normaalne kolesterooli tase?

Üldkolesterool < 5,0 mmol/l

Loe veel

LDL-kolesterool < 3,0 mmol/l

HDL-kolesterool > 1,0 mmol/l

Triglütseriidid < 2,0 mmol/l

Need normid kehtivad tervetele inimestele, st neile, kellel pole südame- ja veresoonkonna või suhkruhaigust.

Iga täiskasvanu peaks teadma oma vere kolesteroolisisaldust ja kui see on normi piires (alla 5,0 mmol/l), kontrollima seda iga viie aasta järel.

Spetsiaalsed programmid on suunatud 30–50-aastaste meeste ja 40–60-aastaste naiste vere kolesteroolisisalduse määramisele, eriti kui on tegemist suitsetavate, kõrgvererõhktõbe põdevate, ülekaaluliste või stressirohketes ametites isikutega. Sel juhul võib kolesteroolisisaldust määrata nii veeniverest kui ka sõrmeotsast.

Kellel on vaja kontrollida kolesterooli profiili täpsemalt?

Sageli ei ole vaja teha mitte ainult üldkolesterooli analüüs, vaid vaadata eraldi ka hea ja halva kolesterooli ning triglütseriide hulka.

Seda analüüsi tuleks teha neil inimestel, kes juba põevad mõnd südame- ja veresoonkonna haigust, et ära hoida haiguse süvenemist. Kindlasti peaksid kolesterooliprofiili kontrollima suhkruhaiged ning kõrge südame- ja veresoonkonna haiguse riskiga inimesed.

Lisaks muidugi inimesed, kellel rutiinse kolesteroolisisalduse mõõtmisel leiti kõrgenenud üldkolesterooli tase.

Kust saab toitumissoovitusi kolesteroolisisalduse vähendamiseks?

Näpunäiteid dieedi kohta selleks, et saavutada vere paremat kolesteroolisisaldust, on võimalik leida mitmelt poolt, kuid toitumissoovituse oluliseks osaks on saavutada ideaalkehakaal või seda säilitada.

Dieedi pidamisel on vaja meeles pidada, et dieetravi vähendab kolesteroolisisaldust 5–15%, mitte rohkem. Sellepärast ei ole ka põhjust arvata, et kolesteroolisisalduse normaliseerimiseks raske hüperlipideemia puhul piisab ainult dieedist.

Kui dieediga ei saavutata kolesteroolisisalduse normaliseerumist, siis kirjutab arst välja kolesterooli alandavad ravimid ja neid tuleb võtta kogu järgneva elu.

Miks on vaja oma verenäite teada?

Suur vererasvade sisaldus iseenesest ei tekita haigussümptomeid ning seega ei olegi paljud inimesed oma kõrgetest näitajatest teadlikud. Kuid vererasvade väärtusi on tähtis teada selleks, et ennetada veresoonte lupjumist.

Vererasvade sisalduse vähendamine alandab ka riski haigestuda südame- ja ajuveresoonkonna haigustesse ning on oluline kõigile igas vanuses.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare