Kui sööd neid toite, siis haigused sulle talvel ligi ei pääse!

On aeg tugevdada oma immuunsüsteemi. Kas teadsid, et 80% meie immuunsüsteemist sõltub sellest, mis olukorras on meie seedimine, kirjutab toitumisnõustaja Teele Teder FreshGo blogis.

On arste, kes peavad meie seedesüsteemi niivõrd oluliseks, et nimetavad seda lausa meie teiseks ajuks. Kahjuks on see siiani veel ka kõige vähem uuritud organismi osa, kuid praeguseks hetkeks juba üks populaarsemaid uurimisobjekte. Usutakse, et sooltel on arvatust palju suurem roll meie tervisliku seisundi määramisel. Juba on leitud ka seoseid erinevate haiguste ja soolte olukorra vahel. Näiteks, et soolestiku mikrofloora võib mõningatel juhtudel tekitada depressiooni ja ka ülekaalulisust ning olla seotud naha tervisega.

Soolestikus käib vilgas elu. Arvatakse, et seal on umbes kahe kilogrammi jagu elusorganisme ehk baktereid. Nende arvu pole suudetud aga teaduslikult kindlaks teha. Pikka aega usuti, et neid on 10 korda rohkem kui inimesel endal keharakke. Tänaseks on ka uuringuid, mis on kindlaks teinud, et neid võib olla umbes 30 triljonit. Samuti usutakse, et kuni 40% soolebakterite liikidest ja nende mõjust on veel uurimata.

Hea võimalus heade bakterite osakaalu suurendada on lihtsam, kui arvata võiks. Piisab, kui lülitame oma igapäevasesse toitumisse pisut hapendatud toite, need sisaldavad häid mikroobe (probiootikume), millega saame oma soolefloorat tasakaalustada. Näiteks paar supilusikatäit värskelt hapendatud kapsast või -seeni, üks hapukurk, või klaasike keefiri. Ka jogurtit peetakse heaks probiootikumiks, kuid selle puhul tuleb jälgida, et tegemist oleks naturaalse ning ilma suhkruta tootega.

Oluline on seejuures tähele panna, et toidud, mida valid, ei oleks eelnevalt pastöriseeritud, kuna see hävitab enamiku mikroorganismidest, mis annavad probiootilistele toitudele nende toime. Ja kuna kõigis toitudes ei ole samad probiootilised tüved, on kasulik valida oma toidusedelisse erinevaid fermenteeritud (hapendatud) toite.