Silmapõletik ainsa pollinoosi väljendusena esineb haruharva või siis päris haiguse algaastal. Sageli esineb allergilist nohu, mille puhul ninaeritis on vesine, patsiendid aevastavad lugematuid kordi järjest, nina sügeleb. Nina reaktsioon õietolmule võib väljenduda ninalimaskesta nii tugevas turses, et pole võimalik nina kaudu hingata.
Ka hingamisraskus ja spastiline köha võivad olla pollinoosi väljendused. Õietolm kandub kuivade ja tuuliste ilmadega sadade kilomeetrite kaugusele, seetõttu tekivad ärritusnähud palju varem kui meie ümber puude ja taimede õitsemine algab. Kuigi linnas võib kohalikku õietolmu olla vähem, suurendab õhusaastus limaskestade tundlikkust ja linnas on pollinoosihaigeid rohkemgi.
Ülitundlikkus laieneb taimelt taimele
Õitsemisperioodi algus varieerub aastati mitu nädalat ja oleneb ilmade soojenemisest. Tänavu on õitsemine hiline. Alles 6. mail oli Lõuna-Eestis õhus rohkem kase õietolmu, kuid see tolm oli mujalt, kohalikud kased hakkasid tolmama õhtupoolikul.
Heintaimed õitsevad juunis-juulis. Rohkem esineb allergiat timuti, aruheina, raiheina, keraheina, rebasesaba, rukki suhtes. Juulis-augustis on tavalisim allergiapõhjustaja puju. Kui algselt põhjustab haigusnähte mingi üksik taimeliik, võib edaspidi tekkida ülitundlikkus ka teistele taimedele, mistõttu aastatega muutuvad haigusnähud tugevamaks ja ägenemisperiood pikeneb.
Haigete enesetunne on häiritud just keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, kui õietolmu on õhus väga palju. Vihmaga ja selle järel, samuti hommikul ja õhtul enesetunne paraneb, sest siis õietolmu hulk õhus väheneb.
Eostaimede nagu sõnajalad, hallitusseente ja kõduseente eosed põhjustavad samuti allergiat. Häired on samasugused kui õietolmu allergia korral. Hallitusseeni on õhus kohe, kui lumi hakkab sulama. Eoste tippaeg on augustis ja septembris, neid esineb õhus kuni maa jäätumiseni. Haigusnähud tugevnevad niiske ilmaga.
Ka taimede puudutamine võib tekitada allergiat. Looduses on kontaktallergiat sagedamini võilillele. Lõikelilledest on sagedasemad allergia põhjustajad tulbid, hüatsindid, nartsissid, astrid, daaliad, peiulilled. Ärritusnähte võivad põhjustada kõik tugeva lõhnaga taimed.
Mõju sõltub söödavast toidust
Õietolmu allergikud peavad teadma, et esineb nn. ristallergiat toiduainetega. Lehtpuude ja puju allergia korral võivad anda selliseid reaktsioone pähklid, mandlid, aprikoosid, virsikud, kirsid, ploomid, pirnid, õunad, kiivid, banaanid, kartul, porgand, kaalikas, naeris, pastinaak, seller, paprika.
Puju on korvõieline taim ja sellele allergiline inimene võib saada tervisehäireid kokkupuutest teiste selle sugukonna taimedega. Korvõieliste ürte kasutatakse maitsetaimedena, teedena, veinide, kosmeetikatoodete valmistamiseks.
Keetmine ja külmutamine vähendab toiduainete allergiseerivaid omadusi. Õietolmu allergikud peavad olema ka väga ettevaatlikud meega. Ristallergia korral võib pollinoosihaigel nende toiduainete söömisel tekkida huulte, keele ja suu limaskesta kipitus, sügelus, turse, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus.
Võivad olla tugevamalt väljendunud ka eespool kirjeldatud haigusnähud. Ristallergia puhul võivad ärritusnähud esineda aastaringselt. Eriti peaks aga hoiduma võimalikest lisaärritajaist õitsemisperioo-dil, et mitte veelgi tugevdada haigusnähte.
Parem on toas püsida
Õietolmu esimesi ilminguid seostatakse sageli külmetushaigusega ja alles siis, kui mitmel aastal enamvähem samal ajal esineb “külmetus”, hakatakse mõtlema muu haiguse võimalusele. Ägenemisel tuleks jälgida ajakirjanduses ja Internetis avaldatud andmeid õietolmu esinemise kohta, selle abil on võimalik leida ärritaja kõige kergemini. Haiguse vaibumise perioodis saab teha eriuuringuid ärritajate täpsustamiseks. Ägedas staadiumis võib kasutada mitmesuguseid vaevusi leevendavaid ravimeid.
Apteegis on käsimüügist võimalik osta Claritine, Kestine, Semprex, Zyrtec jne, mida tuleks kasutada kogu õitsemisperioodi vältel. Vahel on vaja pöörduda arsti poole täiendava ravi saamiseks. Diagnoosi täpsustamiseks tuleb nähtude vaibudes minna allergoloogi juurde uuringutele, sest haiguse põhjustajate selgitamine võimaldab koos arstiga koostada raviplaani, et õieajal haiguse ägenemist ei teki või on nähud väga tagasihoidlikud. Lisaks pole halb teada väikesi kavalusi, mis aitavad seisundit kohe kergendada.
Kõige kergem on õitsemisajal toas, kui tuulutusaknad ja ventilatsiooniavad on kaetud spetsiaalse tesa võrguga. Jalutamas võiks käia varahommikul või hilisõhtul, kui õhk niiskem ja õietolmu vähem, kindlasti on kergem vihmase ilmaga. Kõige vähem on õietolmu mere ääres.
Kindlasti peab hoiduma jalutuskäikudest metsa, niidule. Mitte lesida murul, nuusutada lilli, niita muru või minna heinatööle. Pole soovitav õieajal kuivatada pesu väljas, sest niiskele pesule jääb õietolm pidama. Õieajal on soovitav iga päev õhtuti pead pesta, sest ka juuksed koguvad õietolmu. Autoga sõites peaks aknad kinni hoidma.
Kui tekib kahtlus, et haigusnähud võivad olla tingitud õietolmu ärritusest, siis peaks sügisel pöörduma allergoloogi juurde diagnoosi täpsustamiseks. Kahjuks kipuvad kevad-suvised tervisehäired sügiseks ununema, nii lükkate ise edasi ravi alustamist.
Loe lisaks:
