Kuidas hoida oma energiataset üleval, kui suvi saab läbi?

Käes on aeg, kui päevad hakkavad lühenema ja temperatuur langeb ning talvekuud ei ole enam kaugel. Ilmastiku muutused mõjutavad keha loomulikke protsesse. Muutuv hooaeg võib esile kutsuda allergiaid, külmetust või lihtsalt energiataseme langust. Kui piisavalt oma keha eest hoolt kanda ja sellest lugu pidada, võib pääseda tüütutest külmetushaigustest.

Meie keha vajab aega, muudatusi meie igapäevases rutiinis ja olulist toitainete tuge, et aidata kehal uue hooajaga kohaneda. On tavaline, et jahedamate ilmade saabudes jõuavad meieni erinevad külmetushaigused või isegi gripp. Kuna haiguste ajal peab organism töötama eriti tugevalt, et võidelda pisikutega, siis on oluline hoida oma keha ja varustada teda eelnevalt vajalike vitamiinide, mineraalide ja täisväärtusliku toiduga.

Kui tunned, et enam ei jaksa, proovi neid nippe:

Rohkelt und

Ja seda tunduvalt rohkem. Me kõik oleme kuulnud, kuidas mõni tuttav kurdab: “Oeh, see sügis on nii väsitav, tahaks ainult teki all olla!”. Paljud meist ei lähe õigel ajal magama! Rohkem puhkust on tihedalt seotud vähema valgusega ning looduslike unehormoonide tootmisega, mida sügise- ja talvekuudel esineb. Loomuliku päevavalguse puudumine sügisel ja talvel pärsib melatoniini vabanemist: see on hormoon, mis annab meie kehale märku, et on aeg magada. Suvel, kui päikeseloojang on hilisem, saabub melatoniini signaal hiljem.

Kuna ööd tulevad talvel varem ja on vähem valgust, oleme tihti väsinud juba keskpäeval. Mis on esimene mõte, kui tunneme väsimust? Kas me võtame selle vastu keha märguandena, et vajame rohkem puhkust? Või tegutseme oma sotsiaalsete kohustuste või tavalise režiimi järgi, mis väsitab jätkuvalt keha ja vaimu? Kui juba keha annab märku väsimusest, siis lubage endal järgmine kord jätta üks rutiinne treening vahele ja lubage kehal end puhates laadida.

D-vitamiin!

Päevavalguse vähenemisega muutub kehas D-vitamiini hulk. Eestis peetakse normiks 50-250 nmol/l D-vitamiini. See reguleerib koos paratüreoidhormooniga kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Lisaks kontrollib rakkude DNA-d ja aitab ka kõhurasva kontrolli all hoida. D-vitamiini puudus võib olla kõigil, kellel on lihase-, liigese- ja luuvalud, fibromüalgia, müalgia või kroonilise väsimuse sündroom, krooniline valu k.a. migreenivalu. D-vitamiini esimeseks allikaks on päikesepaiste! D-vitamiini saab talvel erinevatest toitudest ning toidulisandina. Seda leidub tursamaksõlis, kalades (külmavee kalad makrell, lõhe ja heeringas), või ja munakollases, maksas, piimas. Aedviljad on D-vitamiini poolest vaesed, kuid parimad nendest on tumerohelised lehtviljad.

Mida saaksin veel teha, et oma keha pimedal ajal toita ja turgutada?

Meeles tuleb pidada, et terve olemise põhitõde on keha toita vajalike mineraalide, vitamiinide ja toitainetega, et toetada keha looduslikke protsesse. Puhkehetked ja täisväärtuslik toit on tõeliselt olulised tegurid energia taseme säilitamiseks, kui hooajad muutuvad. Immuunsussüsteemi tugevdamiseks võiks toidule lisada ka soojendavaid vürtse. Eestlastele kohustuslikud ja samas looduslikud tervisepommid on ingver ja küüslauk, mõlemas on ka tervendavaid omadusi. Erinevalt suvest on mõistlik vahetada külmad salatid aurutatud või keedetud köögiviljade vastu.

Allikas: Bepure