KURB STATISTIKA: Suur osa süstivatest narkomaanidest on Eestis paarisuhtes mehed

 (17)

KURB STATISTIKA: Suur osa süstivatest narkomaanidest on Eestis paarisuhtes mehed
Foto: Ilmar Saabas

Tallinnas ja New Yorgis katsetatakse koos erinevate meetmete mõju, et veel mitte süstivaid narkomaane süstaldest eemal hoida. Eestis süstivate narkomaanide arv küll väheneb, ent on ikka veel liiga suur ja just nende seas on HIV levik väga hoogne.

Eesti on aastaid olnud kiireima HIV levikuga riike Euroopas. Terviseameti andmetel on HI-viirust Eestis diagnoositud üle 8800 inimesel, kuid hinnanguliselt võib nakatunuid olla kuni 11 000. Kui Eestis registreeritakse aastas 100 000 elaniku kohta umbes 25 uut HIV-juhtu, siis Euroopas keskmiselt kuus uut juhtu. Selle arvuga on Eesti Euroopas esimesel kohal, järgneb Läti 16,6 juhuga. Soomes on see arv aga 2,9, Rootsis 3,8 ja Leedus 5,3. Peale leviku oleme tipus süstivate narkomaanide arvu poolest, hinnanguliselt võib neid olla ligi 10 000. Üledoosist tingitud suremuse poolest oleme maailmas viiendal kohal.

Suur osa Eesti süstivatest narkomaanidest on mehed, ent sageli on nad paarisuhtes.

Selle kõige taustal on julgustav, et just Eestis hakatakse lähiaastatel katsetama meetmeid, mis aitaksid narkootikumide süstimisele piiri panna. Eelmisel nädala selgus, et Eesti ja ameeriklaste ühisprojekt valiti USA riiklike terviseinstituutide alla kuuluva narkootikumide kuritarvitamise uurimise instituudi 2015. aasta Avant Garde’i viie toetustesaaja sekka. Toetuse suurus on 2,5 miljonit dollarit (u 2,2 miljonit eurot). Konkursiga püütakse innustada mõjukat teadustööd, mis võib viia läbimurreteni HIV/aidsi ennetuses ja ravis narkosõltlaste hulgas.

Seotud lood:

Uudne ja ambitsioonikas

Uuringu Eesti-poolse eestvedaja, Tartu ülikooli epidemioloogia professori Anneli Uusküla sõnul on nad New Yorgi teadlastega koostööd teinud juba ligi kümme aastat. Nüüd käivitatakse aga uus uuring, mille eesmärk on välja selgitada narkootikumide süstimise alustamist ennetavate sekkumiste efektiivsust Tallinnas ja New Yorgis. Süstivate narkomaanide hulgas on HIV levimus suur, mistõttu on see oluline sihtrühm. Kahes linnas samalaadse uuringu läbiviimise eelis on võimalus näha, kuivõrd mõjutab keskkond ja narkomaanide profiil ennetusmeetmete tõhusust.

Loe veel

Lihtsustatult öeldes hakkavad teadlased katsetama erinevaid meetmeid, mis hoiakasid inimesi süstaldest eemal. „On mitu tõenduspõhist sekkumist, millega püütakse vähendada uimastite süstimise alustamist, sealhulgas „Heroiininuusutaja” projekt, „Tsüklist välja” projekt, paaride HIV-nõustamine ja madala läve teenus uimastisõltlastele,” ütles doktor Des Jarlais, kes juhib projekti New Yorgis. Neid meetmeid on maailmas küll katsetatud, ent koos seni suhteliselt vähe, mistõttu on eestlaste ja ameeriklaste uuring küllaltki uudne ja ambitsioonikas.

Ligi pooled narkomaanid kasutavad enne süstimiseni jõudmist narkootikume muul moel.

Mis on aga „Heroiininuusutaja” projekt? Tegemist on sekkumisega, mis põhineb New Yorgi heroiininuusutajate hulgas korraldatud uuringul. Uusküla selgitas, et idee on tegeleda inimestega, kes kasutavad narkootikume mitte süstides, vaid muul moel, näiteks suitsetades või nina limaskesta kaudu. Uuringus üritatakse aga jõuda inimesteni, kes pole mis tahes narkootikumi tarbides veel süstimiseni jõudnud, ning korralda nende hulgas nõustamisi ja koolitusi. „Uuringud ja meie kogemus näitavad, et ligi pooled narkomaanid kasutavad enne süstimiseni jõudmist narkootikume just muul moel, seega on see õige aeg nendeni jõuda,” ütles Uusküla.

Narkootikumide tarbimist iseloomustab pahatihti suhtumine, et elan täna ja kiiresti.

„Tsüklist välja”, meetme fookus on aga keskenduda neile inimestele, kes juba süstivad, ja neid veenda, et nad teisi süstimise alustamisel ei toetaks. „Enamasti ei tee inimesed oma elu esimest süsti üksi, vaid kellegi eeskujul või abiga,” nentis Uusküla. Eeskujuks olija ise ei ole alati sellest väga huvitatud ja initsiatiiv ei pruugigi tulla temalt. Aitab sellestki, kui ta süstib mittesüstija juuresolekul, nii võib ta tahtmatult suurendada mittesüstijate huvi süstimise vastu ja oma teadmisi sellest jagada. „Uuringus nõustame ja koolitame kogenud süstijaid, et nad ei süstiks süstijate juuresolekul, ei aitaks teistel süstida ja teisi süstimise otsuse tegemisel ei toetaks,” põhjendas Uusküla.

Enamasti ei tee inimesed oma elu esimest süsti üksi, vaid kellegi eeskujul või abiga.

Tarvilik on töö paaridega

Kolmandaks plaanivad teadlased rõhku panna paarisuhtes olevate inimeste nõustamisele. Statistika järgi on suur osa Eesti süstivatest narkomaanidest mehed, ent sageli on nad paarisuhtes. See tähendab, et ehkki nende kaaslane ei pruugi süstida, võib ta mõne aja jooksul partnerist eeskuju võtta. Seetõttu ongi tarvis paaridega töötada, neid koolitada, et seesugust stsenaariumi ära hoida.

Uuringusse kaasatavate inimeste leidmiseks minnakse ravikeskusesse või süstlavahetuspunkti. Peale selle kasutatakse narkomaanide sotsiaalvõrgustikke, sest uimasteid tarbivad inimesed on omavahel tihedalt seotud, kasvõi narkootikumide kättesaamisvõimaluste tõttu. Uusküla rõhutab aga, et vale on mõelda süstivatest narkomaanidest kui ühiskonna põhjakihist. „Need on sageli noored 27-aastased mehed, kellest pooled käivad iga päev tööl, neil on pere ja lapsed. Nad on lihtsalt väga tõsise sõltuvushäirega inimesed, kes üritavad sellest välja tulla ja oma igapäevaeluga edasi minna,” ütles professor.

Uusküla: vale on mõelda süstivatest narkomaanidest kui ühiskonna põhjakihist.

Uusküla ennustab Tallinnale ja New Yorgile mõneti erinevaid tulemusi, sest olukord kahe linna narkomaanide seas ei ole sarnane. Kasvõi seetõttu, et New Yorgi narkomaanide süstaldesse jõuab peamiselt heroiin, aga Eestis seda praktiliselt ei süstita. Siinsete süstivate uimastitarvitajate seas levib hoopis fentanüül, mida iseloomustab väga tugev sõltuvusse sattumise ja üledoosi oht. See on võrreldes heroiiniga kuni sada korda tugevama toimega ja selle kvaliteet on illegaalse tootmise tõttu väga kõikuv. Just fentanüüli laialdane levik Eesti narkomaanide hulgas on ka põhjus, miks Eestis narkomaania tõttu surnud inimeste arv nii suur püsib. Viimaste avaldatud andmete järgi sureb Eestis uimasti üledoosi tõttu aastas kümme korda rohkem inimesi kui Euroopas keskmiselt.

Peale selle on peamine erinevus kahe linna uuritavate vahel veel see, et New Yorgi süstijad on vanemad ja nende hulgas on HIV levimus mitu korda väiksem kui Eesti süstijate hulgas. „Seal on kogemus nii HIV-epideemia kui ka narkootikumide levikuga palju pikaajalisem ja Ameerikas õnnestus rahvastikupõhiseid meetmeid nagu ravi ja süstaldevahetus rakendada palju varem kui siin,” rääkis Uusküla.

Viimased täpsed andmed selle kohta, kui palju leidub Eestis süstivaid narkomaane, pärinevad 2009. aastast, kui see oli orienteeruvalt 6000–8000 inimest 15–44-aastaste elanike hulgas. Euroopa mõistes on see arv väga suur. Siiski tõdes Anneli Uusküla, et juba 2009. aastal näitas süstivate narkomaanide arv vähenemistrendi ja arvatavasti see ka jätkub, sest uusi pealetulijaid on vähem. „Nagu HIV-epideemia saavutas oma lae 2000. aastate alguses, siis süstimisega alustamise tippaeg oli samuti viis aastat enne seda, mistõttu võib loota paremuse poole minemist.”

Mis põhjustas epideemia?

1990. aastate lõpp ja 2000. aastate algus oli nii HIV-epideemia kui ka narkootikumide kasutamise poolest Eestis must aeg. Tollase leviku kohta kasutab Uusküla sõna „plahvatuslik”. „Üks põhjus oli kahtlemata tollane aeg, mil oli palju sotsiaalset ebakindlust ja mõneti ka lootusetust. Narkootikumide tarbimist iseloomustab pahatihti suhtumine, et elan täna ja kiiresti, ja seda juhtub rohkem siis, kui tulevikuperspektiivi alahinnatakse,” selgitas Uusküla. Tolleks ajaks oli Eestisse nii-öelda korralik narkoturg tekkinud. Kõige selle taustal ei olnud aga Eesti inimesed ette valmistatud tagajärgedeks, sest ühiskonnas ei olnud veel levinud infot tegelikest narkomaaniaga kaasnevatest kahjudest ja süstijate eluraskustest. „Pilt sellest kõigest oli tõsiselt naiivne ja seda suures osas rahvastikust,” möönis Uusküla.

1990. aastate lõpp ja 2000. aastate algus oli Eestis must aeg.

See aeg on ka põhjus, miks Eesti Euroopa mõistes HIV ja narkomaaniaga seotud näitajatelt tipus püsib. Uusküla sõnutsi ei saa asi olla Eesti agaruses statistikat mõõta ja uusi juhte tuvastada, sest seda tehakse ka näiteks teistes Balti ja Euroopa riikides küllalt sarnaselt. Meie näitajad on aga sellest hoolimata kõrgemad. Pigem põhjendab ta Eesti olusid sellega, et epideemia alguses levis nii narkomaania kui ka HIV kiiremini kui mujal: Tallinna ja Ida-Virumaa võrgustikud olid omavahel nii tihedalt seotud, ennetavad meetmed (ettevalmistus võimalikuks süstimisega seotud epideemiaks, süstlavahetusprogrammid) puudusid ja see kõik tekitas plahvatusliku kasvu. Sellele saadi mõne aasta jooksul jälile, misjärel võeti kasutusele ka nüüdseks hästi töötanud meetmed nagu süstlavahetus ja HIV antiretroviirusravi, ent palju kahju oli esimese paari aastaga sündinud.HIV ennetuse edulugude kohta tõi Uusküla mitu näidet. Näiteks on hästi läinud Soomes ja Hollandis, kus süstlavahetus ja madala läve HIV ja narko (metadoon)ravi keskuste õigeaegne avamine on suutnud narkootikumide süstimise vahendusel leviva HIV-epideemia ennetada.

HIV-ga nakatunuid Eestis Maret Müür


 

Just süstlavahetusele omistab Uusküla kriitilise tähtsuse. „Kui sõltuvushäirete ennetus ja ravi on keerulised ja aeganõudvad protsessid – ja see ei ole selgelt lihtne –, siis on abi juba sellestki, kui suudame kasutatud süstlad ringlusest välja korjata ja need uutega asendada. Nii on võimalik verega levivate nakkushaiguste (HIV, hepatiidid) levik tõkestada,” põhjendas ta.

Edulugu on ka HIV antiretroviiruse ravi, mille tähtsus ei piirdu üksnes nakatunud inimeste eluea ja -kvaliteedi parandamisega, vaid seda saavad inimesed on mitu korda vähem nakkusohtlikud. „Ravi kui ennetus on väga oluline läbimurre. Ja ka see, et raviga jõutakse kiiresti kõigi vajajateni,” ütles Uusküla.

On tõenäoline, et osa HIV epideemia hoo vähenemist Eestis on toimunud tänu süstlavahetusteenuste suurendamisele, sest sõltuvusravi rakendatakse tagasihoidlikus mahus ning ARV(antiretroviirus) raviga kaetus on viimastel aastatel oluliselt paranenud.

On tõenäoline, et HIV epideemia hoog on osaliselt raugenud tänu süstlavahetusteenustele.

Vasta ja võida
Vistrikud ja akne esinevad
Õigesti vastanute vahel loosib rosena.ee dermakosmeetika e-pood välja 5x30€ kinkekaardid, mille väärtuses võitjatel on võimalik omale sobivad näohooldustooted valida.


Tänud vastamast ja head loosiõnne!
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare