„SUVILARÕÕMUD”

Tundmatud ja ahvatlevad metsamarjad, taimekaitsevahendid, vanaema tabletid lauanurgal — need on ohud igat sorti mürgitusteks.

Ennetamine:
• Enne lapse maale toomist tehke kord majja, et ta ka kõige suurema tahtmise korral ei saaks kätte ei vanaema tablette ega vanaisa väetisekotti.
• Tehke lapsele selgeks, et kõiki marju, lehti ja lilli, mida ta metsas näeb, ei tohi mingil tingimusel suhu pista.
• Ärge jätke väikelast õue ilma järelevalveta.

Kui laps on saanud mürgituse:
Tegevuskava on ühesugune nii vanaema tablettide kui tundmatute marjade puhul.
Eemaldage mürgi jäägid suust. Puhastage lapse suu seestpoolt. Lapsele võib anda juua tavalist keedetud vett ning lisaks paar-kolm söetabletti. Kui lapsel on jätkuvalt halb enesetunne, kutsuge arst. Ravimeid ei tohi ilma spetsialistiga nõu pidamata anda.

MESIMUMM SUTSAS

Sääskedel, mesilastel, vapsikutel ja herilastel on kerge lapse õrna nahka läbi torgata. Torkekoht paistetab üles, muutub põletikuliseks ning hakkab valutama.

Kui laps sai nõelata:
1. Eemaldage pintsettidega võimalikult kiiresti nõel. See võib peatada algava paistetuse.
2. Nõelata saanud kohta tupsutage desinfitseeriva vahendiga niisutatud vatiga.
3. Valu vaigistamiseks asetage torke kohale jääd või siis sõstra-, kapsa- või petersellilehti.
4. Kui laps on allergik, tuleb talle kindlasti anda mõnda antihistamiinset preparaati. Seda sellepärast, et mesilaste, herilaste ja kimalaste mürgis leidub erilisi aineid — bioloogiliselt aktiivseid amiine, mis tekitavad allergiat.

KOERAHAMMUSTUS

Kui võsukest on hammustanud koer, satuvad vanemad sageli paanikasse ning ei tea, mida ette võtta.

Ennetamine:
• Tehke lapsele selgeks, et ta ei tohi minna võõra koera juurde, tema poole kätt sirutada, paitada või lihtsalt talle silma vaadata. Ka ei tohi kutsuda võõrast koera ega püüda temaga mängida. Kui lapsele tuleb võõras koer ise juurde, peab laps kõigepealt seisma jääma, vaikima ning hoidma käed paigal.
• Hinnake olukorda — tehke selgeks, millised naabrikoerad võivad olla ohtlikud ning jälgige valvsalt, et teie laps nendega ei „suhtleks”.

Kui koer on last hammustanud:
1. Ärge minestage ega kaotage pead, vaid püüdke meelde jätta, milline koer teie last hammustas.
2. Peske hammustatud kohta desinfitseeriva vahendiga, võib kasutada ka äsjavalmistatud seebivett (suvalise seebiga). Piiritus ja viin ei sobi — need valmistavad lapsele veel rohkem valu.
3. Haava ümbrust võib puhastada jooditinktuuriga.
4. Siduge viga saanud koht sidemega või asetage sellele plaaster.
5. Seejärel minge lapsega otsekohe lähimasse traumapunkti. Kõigepealt selleks, et haava peab üle vaatama asjatundja: võib-olla on haava kiiremaks paranemiseks vajalik seda õmmelda.

PULMADEKS SAAB TERVEKS!

Klassikaline paljasjalgne lapsepõlv on täis sinikaid, kriimustusi ja pinde.

Kui lapsel on pisitrauma:
1. Tuleb kõigepealt haav puhtaks pesta. Selleks võib kasutada ka toatemperatuurini jahutatud keedetud vett. Kui haavas on pinnud, liivaterakesed või muud sarnast, eemaldage need marli või pintsettide abil.
2. Töödelge haava desinfitseeriva vahendiga või heleroosa kaaliumpermanganaadi lahusega. Puhastamiseks kasutada vatti, vatipulka või marlit.
3. Haava ümbrus puhastage joodiga. Haavale seda aga ei ole soovitav määrida.
4. Siduge haav või katke see plaastriga. Sidet tuleb iga päev vahetada.

Last tuleb arstile näidata, kui…
• haav kipub mädanema: mõne aja pärast hakkab laps tundma pulseerivat valu.
• haav on must — seda juhtub näiteks siis, kui laps on end roostetanud naelaga vigastanud.
• on tarvis haava õmmelda — juhul kui lapsel on kannatada saanud nägu, kui haava servad on kärisenud või kui kuidagi ei õnnestu peatada verejooksu.

„KUKKUS, ÄRKAS, KIPSIS”

Paljudele lastele meeldib ronimine, jalgrattasõit, kiikumine… Tulemus: luumurrud ja traumad.

Valu läheb mööda, muhud paranevad. Luumurd on aga hulga tõsisem lugu.

Kui laps kukkus:
1. Kõigepealt tehke selgeks, kas tegemist on luumurruga. Luumurru tunnused: terav valu liigutamisel, käe või jala ebaloomulik asend, tugev paistetus, krudin trauma piirkonnas.
2. Ise ei tohi mitte mingil juhul üritada murtud luud paika panna. Parem asetage haigele kohale jääd või tehke külm kompress. Fikseerige luumurru koht selles asendis, millises lapsel on kõige vähem valus — siduge sidemega kinni sobiva lauajupi või kepi külge.
3. Laps tuleb kohe toimetada lähimasse traumapunkti.

UPPUJA PÄÄSTMINE

Kas laps ei oska ujuda? Järelikult tuleb teil rannas olla pidevalt valvel.

Ennetamine:
• Ärge laske last üksinda vette, isegi mitte madalasse.
• Olge topeltvalvel, kui laps on vees päästerõnga või käerõngastega: korgid tulevad vahel lahti.
• Õpetage last toime tulema krampidega: tuleb jalapöid järsult enda poole tõmmata ning hõõruda sääremarja.
• Ärge lubage lapsel supelda üle 10 minuti — ta võib kergesti väsida ja külmetuda.
• Lubage lapsel sukelduda ja ujuda ainult piki kallast.