Iga laps kasvab oma isiklikus rütmis. Ühed viskavad pikkust, nii et ainult vaata ja imesta, teistel poleks justkui kasvamisega kiiret kuhugi. Mida peaksid vanemad sellest protsessist teadma, et mitte asjatult muretseda?

Kas lapse sünnipikkuse järgi saab otsustada, missugust kasvu inimene temast kasvab?

Ei. Inimese kasv on programmeeritud geenidesse. Tõsi, seda võivad mõjutada ka välised tegurid (lapsed, kes sportides tihti raskusi tõstavad, ei kasva tõenäoliselt pikaks). Veel sõltub kasv ajuripatsi hormoonidest, kilpnäärmest (need osalevad luude väljakujunemisel) ning suguhormoonidest (need ained kiirendavad kasvu noorukieas).

Kas lapse tulevane pikkus sõltub tema vanemate pikkusest?

Jah, kuid mitte alati. Selliste arvestuste jaoks on olemas valem:

*poisid: (isa pikkus + ema pikkus + 13)/2;

*tüdrukud: (isa pikkus + ema pikkus — 13)/2.

Loomulikult kasvavad pikkade vanemate lapsed tavaliselt pikaks, kuid seda mitte alati. Inimese geenidesse pole programmeeritud mitte pikkus sentimeetrites, vaid “ehitusmaterjali” hulk, mis määrabki parameetrid. Kuna aga geneetilist materjali ei pärita mitte üksnes vanematelt, vaid ka vanavanematelt, siis pole võimalik ennustada, milliseks tulemus kujuneb. Õiget prognoosi teha on seda keerulisem, kui üks vanematest on pikk, teine aga mitte eriti.

Miks poisid ja tüdrukud kasvavad erinevas tempos?

Kuni 10. eluaastani ei erine poisid ja tüdrukud keskmise kasvu poolest. Noorukieas aga, kui organism hakkab tootma suguhormoone, muutub erinevus poiste ja tüdrukute vahel märgatavalt. Tütarlaste aktiivne kasv algab keskmiselt 12-aastaselt, poistel 14-aastaselt.

Kui kaua lapsed üldse kasvavad?

Luud jätkavad “venimist” kuni täieliku “valmimiseni”: umbkaudu 16. eluaastani tütarlastel (st kasv ei peatu sugugi menstruatsiooni algusega, nagu mõnikord arvatakse) ning kuni 18. aastani poistel.

Pikka aega arvati, et lapsed kasvavad järk-järgult, millimeeter millimeetri järel. Nüüd kalduvad asjatundjad aga selle poole, et kasv toimub hüppeliselt: vahel kasvab laps lausa sentimeetri ööpäevas. Esimesel eluaastal kasvab mudilane keskmiselt 25 cm, teisel aastal 11 cm, kolmandal 8 cm, edasi umbes 5-6 cm aastas.

Millised toiduained aitavad lapsel kasvada?

Lapsed vajavad mitmekesist toitu. Ammu on täheldatud, et nälja- ja sõjaaastatel vähenes inimeste keskmine kasv. Eriti olulised kasvamiseks on liha, kala ja muna valgud ning D-vitamiin, mis soodustab kaltsiumi omastamist. Seda vitamiini toodab lapse organism päikesekiirte mõjul (60-80%) ning jõuab see sinna rinnapiima või rikastatud piimasegudega, hiljem rasvase kalaga. Väikelastele määrab D-vitamiini arst, sest selles eas kasvavad lapsed väga kiiresti.

Kas füüsiline tegevus soodustab kasvamist?

Ei, spordiga tegelemine ei kiirenda seda protsessi kuidagi. Kuid mõningad koormuse liigid, näiteks ujumine, tugevdavad lihaseid, mis toetavad arenevat skeletti. Põhiliselt kasvavad lapsed magades. Just öösel eritub kasvuhormooni, mille mõjul suureneb luurakkude arv.

Millised haigused võivad kasvu pidurdada?

Üksikud juhtumid, näiteks soolepõletikud, angiin, kopsupõletik ning nina-neelupõletikud ei mõjuta kasvu mitte kuidagi. Kuid mõned kroonilised vaevused võivad kasvu aeglustada küll. Selliste haiguste hulka kuuluvad seedetraktihäired, mille puhul on raskendatud toidu lõhustumine ja imendumine, aga ka kilpnäärme puudulik töö. Ravikuuri lõppedes kasvab laps tavaliselt ikka harilikul viisil edasi.

Kas on “kasvuhaigused” on olemas?

Lapsed võivad kurta valude üle jalgades (eriti põlvedes ja säärtes) või väsimust käimisel. Võimalik, et põhjuseks on luude ja kõõluste venimine kasvamise ajal. Või annab endast märku algav lampjalgsus. Igal juhul tuleb pediaatri ja ortopeedi poole pöörduda, sest valu võivad põhjustada ka tõsisemad asjaolud (liigeseprobleemid, reumatism, selgroo kõverdumine).

Miks arstid soovitavad teha aeg-ajalt rõntgenipildi labakäest ja randmest?

See uuring aitab kindlaks määrata luude vanust, mis ei lange mitte alati ühte faktilisega. Kui näiteks kaheaastase lapse luude iga on üks aasta, siis pole põhjust muretsemiseks, kasvamine võtab lihtsalt veidi rohkem aega. Ja kui lapse tagasihoidlikud “saavutused” on perekondliku traditsiooni jätkuks, siis ei vaja ta ravi.