Lapsed on liiga tubased
Pärast suve on lapsed kindlasti omajagu karastunud. Aga esimesest septembrist kuni kevadeni jäävad nad meil tubasteks ja statistika näitab, et mõni laps on aasta jooksul kuus-seitse korda haige (koolieelikutest lasteaia- ja sõimelapsed koguni kuni 14 korda). Niisugust tava nagu näiteks Taanis, kus mu kaks lapselast õpivad, et igal vahetunnil, aastaajast hoolimata, on õpilased õues, meil ei ole. Üks vahetund koolipäeva jooksul kestab Taanis koguni 45 minutit, mille kestel saab end ikka mõnusalt välja rassida. Neil on vahetusriided. Mänguväljakutel on seal ka katusealune, mis lubab vihmagagi värskes õhus viibida. Kord küll näidati teleris üht Eesti kooli, kus niisugust tervislikku kommet on harrastama hakatud, see oli siis ilmselt erakordne ettevõtmine.
Linnalapsed põevad külmetushaigusi palju sagedamini kui maalapsed. Maalapsed käivad tihtipeale suve otsa paljajalu, teevad füüsilist tööd, käivad kerge riidega. Ja kui kooliuks seljataga sulgub, on nad kohe suures looduses. Veel nüüd, sügisepoole, annab ka linnalastel midagi ära teha. Kes suvel ujumas käis, võiks seda harrastada varasügiseni välja. Hommikused veeprotseduuridki annavad külmakindlust, kui end pärast dušši kuiva kareda lapiga üle hõõruda. Harjutada tuleks end ka toas paljajalu käima. Veetma võimalikult palju
aega maakodus, mitte kivilinnas arvuti taga. Ka jahedad hästi õhutatud toad on tervislikumad kui lämbe, kaugelt üle 20kraadine korter.
Külmetushaigusega kaasneb lastel peale palaviku, köha ja nohu sageli ka kõrvapõletik. Miks?
Kõrvapõletikust rääkides mõtleme tavaliselt selle all keskkõrvapõletikku. Kõrvapõletik kaasub nohule sageli seetõttu, et nina taga asuvast ninaneelust algab kuulmetõri, s.o käik, mis ninaneelu kõrvaga ühendab. Seetõttu võivad haigetes hingamisteedes olevad viirused ja mikroobid sattuda kõrva kas nuuskamisel, aevastades, köhides, magamise ajal, vereringe kaudu või muul viisil. Sageli põhjustab keskkõrvapõletikku aga adenoidide ja kurgumandlite haigestumine, mis kaasub ägedale viirushaigusele.
Adenoidid e ninaneelumandlid ja mandlid e suulaemandlid kaitsevad organismi viiruste, mikroobide ja organismile kahjulike tegurite e allergeenide eest, sest lümfoidne kude, millest nad koosnevad, produtseerib immunoglobuliine — antikehi ja lümfotsüüte. Ka elavad neis ja nende pinnal organismile kasulikud mikroobid. Sage haigestumine soodustab nende suurenemist, suured adenoidid ja mandlid hakkavad takistama hingamist, võime produtseerida kaitsekehi väheneb, lisaks hakkavad neis elama haigusttekitavad mikroobid. Seetõttu peaks sagedasi nohusid, kurgu- ja kõrvapõletikke põdevatel lastel adenoidid ja mandlid eemaldama.
Ütlesite üheks nina-, kurgu-, kõrvahaiguste põhjuseks stressi. Psüühikat ei oskaks kohe kuidagi nohu või kõrvavaluga seostada. Ei mäleta, et minu kooliajal — küll juba läinud sajandi keskel — oleks nakkushaigusi hingelise seisundiga seotud.
Psüühika mõjutab tugevasti kõiki kehalisi haigusi ja peaaegu kõiki sümptomeid tuleb uurida psühhosomaatilisest seisukohast. Toona ei olnud niisuguseid probleeme, et tuli kõigest hingest moekalt riides käia, muidu hakatakse sind klassis kiusama. Eesti koolis on oluline nii jalgratta- kui arvutimark, vanemate auto, maja ja välisreisid. Ka õppimisest on saanud suurem võistlus kui eales varem. Üheksanda klassi õpilased, kes nelja-viiemehed ei ole, peavad kogu kevadvaheaja tegema katseid, et mõne teise kooli kümnendasse klassi pääseda. Vanemad tahavad ju, et laps võimalikult hea hariduse saaks ja elus läbi lööks. Igapäev näitab, et vastasel juhul jäävad nad tööta.
Mina räägin alati enne operatsiooni tähelepanu kõrvalejuhtimiseks oma väikeste patsientidega. Laste juttudest koorub välja, et peaaegu kõigil on suur koorem kanda. Nii kaudses kui otseses mõttes, sest mõnel päeval võib mehehakatise koolikott ligi kümme kilo kaaluda, lisaks veel suusad.
Koolitoidu kohta viimasel ajal enam halba öelda ei saa. Aga see, mida enamus lapsi pärast kooli sööb, koosneb tihtipeale kartulikrõpsudest, e-ainetega “rikastatud” maiustustest ja keemiliste värvainetega jookidest. Kodu, kus ema või vanaema ootab last koolist sooja toiduga, on juba unustuse hõlma kippuv miljöö.
Nagu teisedki moekad inimesed, käivad ka koolilapsed nüüd palja peaga, sest villase mütsi kandmine kõrva- ja kurguhaigusi ei mõjutavat. Õnneks on nüüd moes suured paksud sallid. Haiguste tekkepõhjused on küll muus (nakkused väljastpoolt või inimese enda teistest elunditest), aga paranemine on sooja salli ja mütsiga palju kiirem.
