Liikumine ja südemahaigused: millal peab kehalisest koormusest kindlasti hoiduma?

Aprillis tähistatakse Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel Eestis esimest korda südamekuud. Terve aprill on kaetud erinevate üritustega, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu südametervisele ning terviseprobleemide ennetamisele läbi liikumise.

Liikumine ja südamehaigused

• Südamehaigused on enneaegsete surmade üks peamisi põhjuseid. Näiteks on Maailma Terviseorganisatsioon paigutanud isheemiatõve enneaegsete surmade põhjustajate nimekirja etteotsa. Kehaliselt aktiivsete inimetse haigestumisrisk isheemiatõppe on umbes poole väiksem kui neil, kes liiguvad vähe.
• Ka haige süda vajab doseeritud koormust, et taastuda ägedast haigusest (nt südameinfarkt) või tulla toime kroonilise haigusega (nt südamepuudulikkus). Sobiva koormuse osas konsulteeri oma arstiga.
• Ära koorma südant täis kõhuga — puhka pärast sööki vähemalt üks tund.
• Koormusel tekkiv vedelikupuudus on südamele ohtlik. Joo mõõdukas koguses vett koormuse eel, ajal ja järgselt.
• Katkesta koormus koheselt, kui tunned valu südame piirkonnas, rütmihäireid või ootamatut nõrkustunnet. Teata sellest oma arstile.
• Liikumine on vastunäidustatud ägedate südamehaiguste korral. Nt südamelihase infarkt, südame eluohtlikud rütmihäired, raske aordiklapi stenoos, dekompenseerunud südamepuudulikkus, äge kopsuarteri trombemboolia, äge südamelihase põletik.
• Konsulteeri arstiga kehalise treeningu osas peale raviskeemi muudatusi. Mõned ravimid mõjustavad koormustaluvust väga oluliselt.
• Raskete koormuste tõstmine ei ole südamehaigetele lubatud.
• Väga kuuma sauna ja külmaveeprotseduuridesse peab südamehaige suhtuma suure ettevaatlikkusega.
• Ettevaatust mägedes liikumisel! Südame koormus ülesmäge liikudes on palju suurem ja hapniku omastamine vere poolt kõrgmäestikus oluliselt väiksem.
• Hoidu kehalisest koormusest kui sul on palavik või tunned end nõrgana.

Allikas: TAI