Linas kandmine arendab last
Kandelinaga tegin tutvust oma kolmandat last oodates ja kuna sellega saab last kasvõi päev läbi kanda, otsustasin ta endale abiks hankida. Võrreldes kõhukotiga, mida kasutasin esimeste lastega, oli tõesti tuntav vahe sees. Tita linas imemas ja magamas, sain vabad käed suuremate laste ja koduste toimetuste jaoks. Selle asemel, et pidevalt voodis külitades imetada ja tegemata toimetustest süümepiinu tunda. Ka on linalapse asendid niivõrd loomupärased ja anatoomiliselt õiged, et ei mõju halvasti seljale ega jalgadele.
Kuna kandelina jaotab laiemalt lapse raskuse kandja õlgadele ja seljale, siis ei väsi need nii kiiresti kui kõhukotiga (sellega sain pika kandmise peale peavalu, turi ja õlad olid pidevalt pinges). Ainult käte abil kandes võivad emal haigeks jääda randmed; pinged õlgades, käsivartes ja seljas on kurnavad ja ei mõju ka imetamisele hästi.
Nii et emadel, kes seljavaludes vaevlevad, soovitate kasutada kandelina?
Sel juhul soovitan valida pika lina, sest sellega on võimalik kasutada siduseid, mis toetavad ära ristluud, selja. Tähtis on, et laps oleks alati tihedalt vastu kandjat ja mitte vöökohast madalamale seotud. Kui emad tulevad linu proovima, siis on tore näha nende üllatust:“Oi, kui kerge laps tundub!” Tõesti tundub laps palju kergem kui kätel kandes.
Kui mitut sorti kandelinu olemas on?
Kandelinu, mida eri pool maailmas müüakse ja kantakse, on peamiselt nelja tüüpi — pikad seotavad, rõngaslinad, kandemärsid ja nelinurklinad. Lisaks neile veel eri rahvaste traditsioonilised kandmisvahendid. Linas kannab lapsi üle poole maailma naistest.
Mismoodi kandelina valida?
Kolmes esimeses linavariandis saab last kanda vähemalt kuut eri moodi. Rõngaslina on eriti hea vastsündinule oma heade reguleerimisvõimaluste ja kiiruse poolest. Saab imetada ja lapse asendit hõlpsasti muuta. Lapse raskemaks muutumisel kasvab pika lina osatähtsus, mis toetab kandjat rohkem ja annab palju erinevaid sidumisviise. Kandemärss on rõngaslina “vaesem vend”, hea kiire, kuid reguleerimisvõimalused puuduvad. Neli-nurklina on ainult kõhul või seljal kandmiseks. Tavaliselt saab last linas kanda kolm esimest eluaastat, kauem lihtsalt ei jaksa enam.
Kas kandelina aitab ka mõne terviseprobleemi puhul?
Tänapäeval on titadel palju puusaliigeste probleeme. Osa põhjuseid on kindlasti hormonaalsed, aga perekooli juhendajana näen väga palju pisikesi lapsi ja leian, et on veel üks põhjus: lapsi hoitakse neile ebasoodsas asendis. Kandelinas on laps loomupärases asendis: toetub keha esipoolega vanema vastu, selg jääb kumeralt ja jalad õige nurga all kõverdatult laiali nagu konnake.
Sageli kantakse titasid näoga väljapoole ja seljaga vastu vanemat, keha esikülg ei saa tuge, rinnakorv on vastu vanema kätt surutud ja jalad ripuvad otse alla. Selliselt ei tee laps oma ülakehaga üldse tööd, lisaks on see talle ebamugav ja ebaloomulik asend. Olles kõhuga vastu ema, peab ta selleks, et näha, pöörama ülakeha — nii arenevad kaela-, selja- ja küljelihased tugevaks, laps hakkab pead hoidma, on meelsasti kõhuli, hakkab varakult roomama. Väga oluline on ka see, et laps ei suuda nii palju välismaailmast vastu võtta kui meie, vanemad omakorda ei suuda lapse olukorda hinnata, millal ta stressama hakkab. Kui tänaval tulevad vastu võõrad ja lapses tekib ohutunne, ei oska ta oma stressiga midagi teha — ema reageeringut ja nägu ei näe, ümber keerata ja peituda ei saa. Tavaliselt hakkab ta siis jalgadega põntsima. Aga kõhuga ema vastu olles saab ta ise valida, kas vaadata või hoopis peita nägu ema põue. Linalapse asend aitab tal ka läbi vanema maailma tõlgendada — kui ilmub uus asi, siis ta vaatab kõigepealt, kuidas ema reageerib.
Linas kandmine aitab kõhugaaside puhul — imiku gaasivalud on väga palju seotud kesknärvisüsteemiga. Ema kõhus on lapsel soe, tihe ja ühtlane surve, liikumine, ema südamelöökide hääl jt hääled, tuttavad lõhnad, keraasend. Linas kandes on laps põhimõtteliselt samades tingimustes kui emakas. Linasolemise tunde saab ise järgi proovida ripptoolis. Ja veel — lapse kõhuke on vastu ema olles soe, hälli asendis väljub õhk lapse maost väga kergelt ja konnaasend tingib selle, et mõjutatakse väga palju lapse reie sisekülgedel olevaid meridiaane (tsoone), mis on seotud seedimisega. See on nagu kerge massaaž.
Mille poolest linalapsed teistest erinevad?
Linalapsed on rahulikumad, sest ema õpib juba väikestest märkidest tundma, mida laps soovib — ta ei pea ära ootama, kuni laps nutma hakkab. Laps ei pea enda kuuldavaks tegemiseks häält tõstma, sest ema reageerib palju kiiremini. Ema vastas on mõnus ja turvaline, virinaks polegi põhjust.
Kantud lapsel arenevad kiiremini kõik lihased ja meeled. Linalaps võtab igapäevatoimetustest rohkem osa, ta näeb ja kuuleb rohkem — see on tohutult huvitav. Nad õpivad väga ruttu aru saama igasugu seostest — et hakkimise tulemusena valmib toit, poes antakse kauba vastu raha jms. Talle pole vaja nii palju igasugu värvilisi kanne.
Linast saab lapsele teine kodu — seal on koos tema enda ja ema lõhn, turvatunne. Külla minnes rahuneb ta linas kiiresti ja jääb sinna meelsasti magama. Kui näiteks ema peab kodust ära minema ja isa jääb lapsega, siis on kandelinast suur abi — isal pole vaja last mööda tube süles hüpitada, vaid ta saab endale lina ümber siduda, lapse sisse panna ja oma asju toimetada. Või kui ema on väga väsinud, võib ta lapse isaga duši alla saata ja selle aja endale pühendada. On olemas ka veemärsid, mis sobivad ujumas või duši all käimiseks. Need on libedast ja tugevast kangast, ei lähe märjaks saades vastu nahka külmaks.
Kui palju Eestis juba linalapsi on?
Meie kaudu on müüdud umbes 500 rõngaslina ja teist niisama palju pikki linu, ka Tartus müüakse valmislinu ja paljud meisterdavad ise. Tegelikult on see ju lihtne — võtta suur riidepalakas (2,7-5 meetrit linast või puuvillast kangast), sõlmida see endale ümber ja tõsta laps sinna sisse. Paljudel on kandelina osa tema riietusest ja nii lapsel kui emal on justkui üks riideese rohkem ümber (sellega peab arvestama).
Pildid pärit Pirita Perekooli kodukalt
