Loodusega külmetushaiguste vastu

Külmetushaiguste vastu saab edukalt võidelda ravimtaimedega ja õige toitumisega. Nüüd, külmade ilmade saabudes on oluline teada, mida süüa, et organism oleks tugev. Loodus kingib meile kõikvõimalikke ravimtaimi lausa tasuta!

Ravimtaimede kasutamine on seotud teiste ravivõtetega, eeskätt toitumise korrastamisega. Ei ole mõtet asuda end ravima taimedega, kui seejuures ei anta organismile tasakaalustatud toitu või kui külmetushaiguste korral peetakse ranget dieeti.

Üks suuremaid imesid maailmas on isetervenemine. Ükskõik, milline haigus meid ka ei tabaks — organismi immuunsüsteem taastab meie tervise. Igas inimeses on võimed ning oskused säilitada ja rakendada oma organismi iseenese ravimise võimeid. See seisnebki oma organismi immuunsüsteemi tugevdamises.

Looduses leidub kõik toiduks ja terviseks vajalik, millega oma organismi turgutada. Loomulikult eeldab tervenemine elamist koos loodusega, jalutuskäike metsas ja toitumist oma aia või kodumaa saadustest. Iga inimene peab õppima ise toime tulema, kui teda on tabanud külmetushaigus.

Külmetushaigus ei teki tühja koha pealt, tal on põhjus, miks ta tekkis. Elada tuleb nii, et ei tekiks haiguse põhjust.

Kui külmetushaigus ikkagi murrab

Vastupidavus külmetushaigustele sõltub meie vastupidavusest haigustele üldse, immuunsüsteemi tugevusest, seega toitumisest ja füüsilisest karastatusest. Kui külmade ilmade saabudes kimbutab meid nohu, pea- või kurguvalu, siis on aeg teadvustada, et organismis on midagi korrast ära. Halvale enesetundele võib järgneda palaviku tõus. Ja just siis tahab inimene haarata tablettide järele (valuvaigistid, antibiootikumid, unerohud), mis aitavad langetada palavikku. Inimene võtab sellega endalt ära võimaluse võidelda haigusega.

Palavikuga püüab organism vabastada end jääk- ja laguainetest, taastada oma keha normaalseisundit. Kõige tähtsam sel momendil on organismi abistamine võitluses haigusega, kuumatunde taastamine, neerude töö stimuleerimine. Seega peaks esimene samm olema kuumad jalavannid, kuum saun, seljale pipraplaastrid ja kindlasti kuuma tee joomine. Ei tohi külmetuse väljatõrjumise õiget aega maha magada.

Toit peab sel ajal koosnema kiudaineterikastest marjadest ja puuviljadest, täisteraviljatoodetest ning mahladest, mis aitaks ka sisikonda puhastada (maks, veri).

Toidu valikul on tähtis kasutada kõiki kiirelt energiat andvaid toiduained, mis ei nõua seedimisel organismilt pingutust, ja taimeteesid. Külmetus pole veel eriline haigus, küll aga on seda viirustest põhjustatud gripp.

Olulisemad taimed ja marjad tee valmistamiseks külmetuse korral on: liivatee, harilik raudrohi, põldosi, punane päevakübar, suur teeleht, saialill, paiseleht, kortsleht, põdrasammal, sookail, ahtalehine põdrakanep, teekummel, aedtill, kõrvenõges, pärnaõisikud, vaarikavarred, metsmaasikaürt, astelpaju, kirss, must sõstar, kadakas, kuusk, mänd, harilik nurmenukk, harilik pune, viltlehine angervaks, jõhvikad, pohlad, murakad jt.

Teed tuleks juua juba profülaktika mõttes paar kruusi päevas, haigusperioodil vähemalt kolm nädalat järjest nädalaste vaheaegadega. Ka pärast enesetunde paranemist tuleks teed veel edasi juua ja mitte lõpetada, kui mõju kohe ei tunne. Peame meeles, et paljud taimed avaldavad mõju meie haigele organismile alles 3–4 päeva pärast. Seega, olgu meil kannatust jätkata taimravi, mille mõju on aeglane, kuid see-eest hoiab kogu organismi korras pikaks ajaks.

Mida süüa, et mitte haigestuda

Oleks vale arvata, et külmade ilmade saabudes peaks energiavajaduse rahuldamiseks sööma rohkem rasvast toitu ja magusat. Just sel ajal nõuab organism vitamiini- ja mineraalaineterikkaid toiduaineid. Hea, kui on kodusest sügavkülmikust või hoidiste sahvrist võtta suviseid marju ja hõrgutavaid hoidiseid ning mahlu. Kui neid varutud pole, võtame ette poe- või turulkäigu.

Kindlasti peavad igapäevatoidusse kuuluma järgmised kiudaine-, vitamiini- ja mineraalainerikkad toidutaimed ja joogid: pohl, jõhvikas (ei sobi mao ülihappesuse puhul), astelpaju, must sõstar, vaarikas, kirss, granaatõun, ploom, pirn, õun, punapeedi- ja porgandimahl, punapeet, porgand, kõrvits, ebaküdoonia, sidrun, sibul, küüslauk, mäda- ja aedrõigas, karulauk, teeseenejook, riis, mais, kaer, tatar, must tee, roheline tee, mesi ja õietolm.

Kindlasti kuulugu endiselt menüüsse ka hapupiimatooted ja hommikuti taimetee. Ära unusta süüa ka sibulat ja küüslauku kõikvõimalikes toitudes ja iseseisvalt. Nad on antibakteriaalse toimega ja eriti toorelt süües aitavad meil pääseda külmetushaigustest.

Ei saa minetada loomseid toiduaineid, ka lihatoidud on omal kohal, kuid haigestumisel tuleks küll süüa rohkem linnu- ja kalaliha.

Mõnest olulisemast taimest lähemalt

Põdrasammal (Cetraria islandica)

Põdrasammal ehk islandi käokõrv on samblik, mida saab koguda aasta läbi. Ravimina kasutame kogu maapealset osa. Samblik sisaldab rohkesti aromaatseid samblikhappeid (antibiootilise toimega), mõruaineid, lima, tärklist, mineraalaineid, valku, B12 vitamiini jm. Toimib immuunsüsteemi tugevdavalt ja põletikuvastaselt, on antibiootilise toimega, ergutab sapieritust, tõstab söögiisu, leevendab valu, suurendab maomahla eritumist, stimuleerib seedetegevust, normaliseerib seedehäireid.

Ravib külmetushaigusi, köha, nohu, bronhiiti, kopsupõletikku, astmat, kopsutuberkuloosi, kurguhaigusi, kõhukinnisust ja kroonilist kõhulahtisust. Ei sobi rasedatele ja väikelastele, võib põhjustada nahaärritust. Valmistame teed, tõmmist, pulbrit. Toimelt lähedased on teeleht ja paiseleht.

Tee

1–2 tl peenestatud droogi vala üle 1 kl keeva veega, lase tõmmata vähemalt 45 min või keeda aeglasel tulel 10 min, kurna. Joo soojalt 0,5 kl meega 20 min enne sööki 4 korda päevas.

Samamoodi valmista ja tarvita: aedtilli seemned, suur mungalill, saialill (ei sobi rasedatele ja imetavatele emadele), sookail (ei sobi rasedatele ja lastele ning tundliku maoga), teekummel, vaarikavarred, metsmaasikaürt, punane päevakübar, paiseleht (ei sobi rasedusel ja rinnaga toitmisel).

Põldosi (Equisetum arvense)

Temas leidub rohkesti ränihapet, orgaanilisi happeid, alkaloide, saponiine, karotiini, mineraalsooli, valke, C-vitamiini (778 mg 100 g kohta!), park- ja mõruaineid. Tugevdab organismi vastupanuvõimet haigustele, toimib antibakteriaalselt, tõkestab verejooksu, suurendab uriinieritust, leevendab liigestevalu, ergutab vereringet, hoiab ära silmakae teket ja parandab nägemist (tõmmisega loputamine), tugevdab küüsi ja juukseid (mitte kasutada rasedatel ja lastel).

Ravib külmetushaigusi, tuberkuloosi, hingamisteede haigusi, neeru- ja põiepõletikku, hemorroide, eesnäärmepõletikku, südame isheemiatõbe, veresoonte lupjumist, öist voodimärgamist. Ei ole soovitav suure ränisisalduse tõttu rasedatele ja lastele. Temast valmistame teed, tõmmist, tinktuuri (määrimiseks).

Tee

1 sl peenestatud kuiva/toorest ürti vala üle 1 kl keeva veega, kuumuta keemiseni ja lase tõmmata 15–20 min, kurna. Joo soojalt 0,5 kl korraga 4 korda päevas nädal järjest, korda pärast 3-päevast vahet.

Samamoodi valmista ja tarvita: harilik raudrohi (ei sobi, kui veri ”paks”), suur teeleht, liivatee, ahtalehine põdrakanep, kõrvenõges (ei sobi, kui veri “paks”), pärnaõisikud (ei sobi pikka aega), viltlehine angervaks, kortsleht, harilik nurmenukk (ei sobi lastele ja allergikutele), harilik pune (ei sobi rasedatele).

Harilik kuusk (Picea abies)

Hariliku kuuse okkad ja kasvud, noored käbid ning vaik on ravimina rahvameditsiinis kõrgelt hinnatud. Kuusekasvud ja tipmised oksad on rikkad C-vitamiini poolest (400 mg 100g kohta!), leidub mineraalaineid (raud, kroom, vask, mangaan) ja karotiini, eeterlikke õlisid, parkaineid. Tugevdab organismi ja kaitseb külmetushaiguste eest, mõjub antibakteriaalselt, rahustab, leevendab põletikke, lahtistab röga, paneb higistama.

Ravib külmetushaigusi, hingamisteede põletikku, angiini, nohu, peavalu (okkatõmmise kompress), närvivalu ja unetust (vann), nahahaigusi (vaigusalv), kivitõbi, liigeste vaevusi (tinktuuriga määrimine) jm. Ettevaatlikud peavad olema kroonilise neerupõletikuga haiged kangete tõmmiste sissevõtmisel. Valmistame teed, tõmmist, tinktuuri, vaigusalvi, siirupit. Kuuse tipmisi oksi võime korjata aasta läbi, ka talvel.

Tee

2 sl peenestatud värskeid/kuivatatud okkaid (kasve) vala üle 1 kl keeva veega, lase korraks keema ja jäta tõmbama 45 minutiks või keeda aeglasel tulel 15 min, sega aeg-ajalt, kurna. Joo soojalt 0,5 kl meega 4 korda päevas söögivaheaegadel.

Samamoodi valmista ja tarvita: harilik mänd (ei sobi bronhiaalastma ja läkaköha korral).

Segutee

Kuivatatud peenestatud taimed võrdses koguses: vaarikavarred, harilik raudrohi, põldosi, harilik nurmenukk, viltlehine angervaks. 1 sl segu 1 kl keeva vee kohta, lase tõmmata termoses 2 tundi, kurna. Joo 1 kl soojalt meega 3 korda päevas söögivaheaegadel külmetushaiguste puhul.

NB! Marjateed valmista termoses ilma marju purustamata, lase tõmmata üle öö, kurna. Joo soojalt meega 1 kl korraga söögivaheaegadel 3 korda päevas (1 sl kuivi marju 1 kl keeva vee kohta).