Meie maailm on katki ning vajab hädasti parandamist, sest inimeste põhjustatud toksiline keskkond on hakanud mõjutama meie kõigi heaolu ja tervist. Täna vastu võetud ennetavad otsused võivad oluliselt muuta seda, kuidas me elame oma elu viimased aastad, kuid need muutused peavad lähtuma sellest, et me saame, mitte sellest, et me neid vajame.

Suurenev keskkonnasaaste mõjutab inimeste tervist

Ühiskond toimib eeldusel, et kogu süsteem kõigi oma vigadega toimib, vähemasti niikaua kuni meie igapäevased vajadused on kaetud. Peavoolumeedia uudisvoog serveerib meile uudiseid valikuliselt, püüdes juhtida meie tähelepanu kõrvale kriitilisematelt uudistelt, nagu näiteks pidevalt jätkuv radiatsiooni lekkimine Fukushimast, mis on juba 16 miljonit korda üle lubatud piiri.

Keskkonnasaaste ja pideva madaladoosilise radiatsiooni kombineeritud toime on hakanud inimeste tervises kajastuma. USA haiguste kontrolli keskuse (Center for Disease Control — CDC) andmetel kannatab iga viies ameeriklane mingit tüüpi vaimse tervise probleemi käes. Iga minuti tagant diagnoositakse uus Alzheimeri tõve juhtum ning arvatakse, et aastaks 2050 see hulk kahekordistub. 2011. aasta andmete põhjal oli diabeeti haigestunud 8,3% USA elanikkonnast — see teeb üle 25 miljoni diabeetiku. Kolmandik ameeriklastest kannatab mingit laadi kroonilise valu all ning Kanadas on sama probleem 20%-l elanikkonnast. Autismi levik lastel on pidevalt tõusuteel ning alates 2009. aastast on selle esinemissagedus suurenenud 23%.

Varem vähelevinud probleemid haaravad aina nooremaid

Me vajame tuge kõige osas, alates puhtast õhust kuni puhta söögi ja veeni. Esimesena annab sellest märku see, kui meie vaimsed võimed hakkavad hääbuma — seda seostatakse kurnatuse ja rusutusega. Me püüame meeleheitlikult päevaga ühele poole saada, piitsutades ennast kofeiini ja suhkrurohkete energiajookidega. Esimesena saab kannatada lühimälu. Isegi noored inimesed kannatavad lühimälu halvenemise all pideva magamatuse ja alateadliku stressi tõttu, mida põhjustab pidev sotsiaalne kontakt sõpradega.

Vaadeldes ajalugu, näeme, et need haigused on ilmunud viimastel aastakümnetel. Paljud tänapäeval laialt levinud haigused varem sellisel määra ei esinenud — diabeet, kõrgvererõhktõbi, rinna- ja eesnäärmevähk ning kliiniline depressioon on kõigest mõned näited. Mitte väga kaua aega tagasi oleks olnud ennekuulmatu meie pragune statistika, mille kohaselt kannatab üks inimene kümnest depressiooni all. Me oleme kollektiivselt ühiskonnana need haigused loonud, kuna meie elustiil on nii erinev sellest, milline see kunagi varem ajaloo vältel olnud on.

Keskmine lääne dieet on küllastunud väärtusetutest kaloritest, mis tulevad hormoone täis küllastunud loomarasvadest, rafineeritud suhkrutest ning pakendatud töödeldud toitudest, milles puuduvad toitained. Meie kõht võib sellest täis saada, kuid keha on toitainete osas ikka näljas ja samuti meie mõistus. Haigused tulevad mitmekesi koos ning neid saadavad ärevushood, vähk ja kilpnäärmehaigus. Südame-veresoonkonna haigused on saanud juhtivaks surma põhjuseks.

Kuidas võtta vastutust oma elu eest

Vanadusaastaid ei nähta enam positiivse, vaid hirmutavana. Vananemisest on saanud sõimusõna, kuna sellega seostatakse haigusi, teistest sõltumist ja üksildust. Miks oleme saanud ohvriteks ning kaotanud perspektiivitunde — selle asemel, et asjaolusid muuta oleme võtnud omaks hirmu. Kuid meie elu kokkuvõte ei ole veel kirja pandud — meil on täna võime teha õigeid valikuid ning kartmise asemel võtta vastutus oma elu eest taas omaenda kätesse.

Alustuseks peame hakkama muutma põhiasju, nagu meie toiduvalik. Kas see on töödeldud, rafineeritud ja täidetud tervisele kahjulike ainetega? Piira enda soola- ja suhkrutarbimist, hoidu GMO-toitudest. Tervise puhul on alati ennetus kõige olulisem ning see kehtib ka vaimse tervise kohta. Ära lase haigustel võimust võtta. Kui sa liiga kaua ootad, siis võib kahjustus olla pöördumatu.

Haigused on seotud dieedi, elustiili ja vaimuseisundiga. Need on nagu trepiastmed — probleemid ühel astmel viivad omakorda järgmiste probleemideni — pidevalt liiga kõrge veresuhkur suurendab insuliini vajadust, see viib insuliini resistentsuse ja diabeedini. Me kõik teame, kuidas hoiatusmärke lugeda ning meil kõigil on võimalik elus valikuid teha. Küsimus on selles, mida me ette võtame, kui seisame valikute teelahkmel?

Soovitused tervislikumaks toitumiseks

Mõningad soovitused, kuidas enda elus muutusi tegema hakata, on näiteks sellised:

  • Hakka lugema toidupakenditel leiduvat infot — tee endale selgeks, mis vahe on rafineeritud suhkrul ja naturaalsel roosuhkrul, töötlemata meel ning puhtal vahtrasiirupil ning millised toidud sisaldavad GMO-toorainet.
  • Joo piisavalt puhast vett ning alusta oma hommikut klaasitäie sidruniveega enne hommikusööki
  • Mõtle järele oma toidukoguste osas — kas sa sööd nagu metsatööline ning istud samas 8 tundi päeva laua taga? Lahku söögilaua tagant siis, kui tunned, et võiksid veidi veel süüa.Liiguta ennast. Alusta kasvõi natukesega, oluline on see, et sa algust teed.
  • Ole valvel peidetud ohtude eest nagu alumiinium küpsetuspulbris, deodorandis ja ahjunõudes.
  • Ole teadlik kiirguse kahjuliku mõju eest ning püüa seda igal võimalusel vältida.
  • Vananemine võib olla suurepärane õnnistus. Planeeri olla ka vananedes terve, võttes kasutusele ennetavaid meetmeid. Tervislik eluviis on parim võimalik elukindlustus, mille ainus kasusaaja oled sina ise. On õige aeg sellesse praegu panustama hakata.