Lükkame ümber levinuimad internetist pärit tervisemüüdid
Lastele võib ju nii mõndagi kokku rääkida. Et voodis teki all lugemine teeb pimedaks. Või närimiskumm kleebib kõhu kinni. Meie, täiskasvanud, ei ole kaugeltki mitte nii kergeusklikud. Või vähemalt nii me arvame.
Tegelikkuses usuvad isegi kolmekümneaastased vahetevahel tervisemuinasjuttudesse. Ja kardavad seetõttu, et koduselt kasvatatud puu- ja juurviljad on üleväetamise tõttu kaotanud palju toitaineid. Või et deodorant tekitab rinnavähki. Ainuke vahe seisneb selles, et need pole enam vanemad, kes meile selliseid pisivalesid tõe pähe räägivad — süüdlaseks on hoopis internet.
Teatud tervisemüüdid levivad tosinate veebilehekülgede kaudu ja kummitavad inimesi veel aastatepikkuselt foorumite ja e-mailide abil. Põhjus? Mõnikord peituvad selle taga kommertslikud eesmärgid, teinekord jällegi vanad ja ammu ümberlükatud uurimused või liigne skeptilisus uute tehnoloogiate vastu. Me tungisime kõige laiemalt levinud internetist pärit tervisemüütide põhjani: kust nad pärinevad, kes neid levitavad ja kui palju neis tõde peitub.
Max Plancki dieedi abil kaovad kilod hetkega
Kust oletus pärineb? Keegi ei tea, kes leiutas selle dieedi, mis kutsub üles proteiinipõhisele toitumisele rohke liha ja munade ning vähemal määral salati ja juurviljade tarbimise abil. See kummitab ikka ja jälle inimesi internetivõrgus e-mailide kaudu.
Reaalsuskontroll: Lubatud 9-kilone kaalukaotus 14 päeva jooksul on Saksa Tarbijakaitse Liidu andmetel internetis leviva nädalaplaani abil niisama raskesti saavutatav kui iga teise dieedi puhul. Lisaks sellele kritiseerivad eksperdid meetodit seetõttu, et kaalulangetuskuur on ühekülgselt proteiinikeskne ja annab tõuke jo-jo efekti tekkimisele. Tunnustatud Max Plancki Instituudil pole muide selle dieediga mitte mingisugust pistmist, vastupidi, asutus on ise rõhutanud, et soovitab sellest loobuda.
Värsked puu- ja juurviljad on kehale kõige paremad
Kust oletus pärineb? Idee, et keetmata toiduained on tervislikumad, tekkis juba 1900. aastatel. Tänapäeval reklaamivad internetis oma toitumisnõuandeid erinevad toorviljade tarbimist pooldavad liikumised.
Reaalsuskontroll: Tihtipeale sisaldavad värsked juurviljad, mis potikaant näinud pole, tõepoolest rohkem ensüüme, vitamiine ja fütokemikaale. Ometi ei soovita eksperdid toituda ainult keetmata viljadest. See toitumisviis kõrgendab Giesseni ülikooli uurimuse kohaselt riski alakaalu või kaltsiumi- ja tsingipuuduse tekkimiseks ning menstruatsiooni ärajäämiseks. Pole ka ime: mitmed toiduained (näiteks kaunviljad, kartulid, riis) muutuvad üleüldse seeditavaks alles keetmise abil — ainult niimoodi saab keha neis leiduvaid vitamiine vastu võtta. Vahetevahel toorete puu- ja juurviljade söömine on seega tervislik, pikaajalise lahendusena aga pigem kahjulik.
Õunad sisaldavad vähem vitamiine kui varem
Kust oletus pärineb? Toitumisteadlased Schwarzwaldi Meditsiinikeskusest tegid 90. aastatel kindlaks erinevate puu- ja juurviljaliikide vitamiinide ja mineraalainete sisalduse. Võrdlus toitainetetabeliga 80. aastatest näitas, et õunad, brokkoli, apteegitill, spinat ja maasikad sisaldasid drastiliselt vähem elutähtsaid toitaineid. Vitamiinikapslite ja nisuorasemahla tootjad levitavad antud sõnumit internetis sellest ajast alates jõudsalt edasi.
Reaalsuskontroll: Schwarzwaldi teadlased vaatasid mööda faktist, et vitamiin C sisaldus kõigub puuviljades sõltuvalt pinnasest, päikesetundidest ja korjeajast lausa 70 protsendi ulatuses. Mõnede õunasortide puhul võib erinevus küündida isegi 350 protsendini. Selle kõrvalekalde avastas Karlsruhe Föderaalne Toitumisuuringute Instituut 14 erineva õunasordi võrdlemisel. Kes tõsiseltvõetava võrdlusega hakkama saada tahab, peab erinevaid proove analüüsima aastaid. Ainult nii pole tulemus looduslikest kõikumistest mõjutatud. Seda tegi Saksa Toitumisühendus. Tulemus: puu- ja juurviljad sisaldavad alates 60. aastatest muutumatult sama palju vitamiine ja mineraalaineid.
Mozarti kuulamine muudab beebid targemateks
Kust oletus pärineb? Selle oletuse paikapanevuse üle arutatakse tihti internetifoorumites, kus rasedad ja noored emad oma arvamusi vahetavad.
Reaalsuskontroll: Antud müüt, et klassikaline muusika edendab aju arengut, on oma alguse saanud ühe eksperimendi abil, mille viis 1993. aastal läbi ameerika psühholoog Frances Rauscher. Üliõpilased, kes Mozarti klaverisonaati kuulasid, suutsid hiljem mõtlemisülesandeid paremini lahendada. Sellegipoolest on väga ebatõenäoline, et „Väike öömuusika” lapse IQ-taset tõstab. Nimelt kestab Mozarti efekt isegi täiskasvanute puhul vaid 30 minutit ja piirneb ainult ruumilis-visuaalsete ülesannete lahendamise lihtsustamisega. Agaon tõestatud, et kui lapsed ise musitseerivad, siis stimuleerib see nende aju. Nii paranevad muusikaga tegelevate õpilaste tulemused koolis ja uurimuse kohaselt tõuseb nende IQ lausa 3 punkti võrra.
Valged täpid tekivad küüntele kaltsiumipuuduse tõttu
Kust oletus pärineb? Raske öelda, kes teooria maailmasse laiali paiskas. Igaljuhul levitatakse seda internetis jonnakalt tosinate nõuandelehekülgede kaudu.
Reaalsuskontroll: Valgete täpikeste taga peidavad ennast küünenaha kerged vigastused. Need tekivad, kui küünenahake kaotab tiheda kokkupuute tõttu seebi või nõudepesuvahendiga oma kaitsefunktsiooni. Sellisel juhul viib juba tavaolukorras kahjutu kontakt nahaga selleni, et selle all asuvad sarvkoed hakkavad väikeseid õhumulle moodustama. See viga kasvab mõne kuu jooksul koos küünega välja. Kaltsiumipuudusega pole heledatel laikudel seega mitte mingit pistmist.
Piim on ebatervislik, see põhjustab luude hõrenemist
Kust oletus pärineb? See põhineb tähelepanekul, et asiaatidel, kes joovad piima või söövad juustu harva, on tugevamad luud kui eurooplastel, kes tarbivad piimaprodukte tihti. Selle fakti on piimavastased nagu näiteks loomakaitseorganisatsioon PETA võtnud põhjuseks, miks inimesi internetis lehmapiima eest hoiatada.
Reaalsuskontroll: Kõik nimekad osteoporoosi uurimisega tegelevad spetsialistid on ühel meelel, et piim tugevdab luid — seda eelkõige just laste ja noorte puhul. Saksa Toitumisühenduse sõnul kujutavad piimaproduktid endast isegi tähtsaimat allikat skeletimineraal kaltsiumi omandamiseks. Sellegipoolest ei garanteeri aine üksinda veel tugevaid luid. Vähemalt sama tähtsad on ka rohke liikumine ja piisav kogus vitamiin D-d, mida keha päikesevalguse käes ise toodab. Lõppude lõpuks on just nimelt need faktorid põhjuseks, mis asiaatide luud nii tugevad on!
Vaktsineerimine võib lastel autismi tekitada
Kust oletus pärineb? Müüt põhineb ühel uuringul, mis viidi läbi 12 briti lapse seas. 1998. aastal avalikustas selle tulemused ka hinnatud meditsiiniajakiri „The Lancet”. Artikkel vihjas, et kolmikvaktsiin leetrite, mumpsi ja punetiste vastu kõrgendab riski autismi tekkimiseks. See õudusuudis hirmutas miljoneid lapsevanemaid ja seda levitatakse sellest ajast alates vaktsiinivastaste liikumiste internetilehekülgedel edasi.
Reaalsuskontroll: Jumal tänatud, see häiriv kahtlustus on põhjendamatu. Järeluuringud näitasid, et vaatlusalused lapsed olid suuremas osas juba enne vaktsineerimist haigestunud. Sellele lisaks soovis briti arst Andrew Wakefield, kes mini-uuringu läbi viis, viia ellu kommertsilikke eesmärke: ta oli enne katsetusi enda isikliku „usaldusväärse” leetritevaktsiini patenteerida lasknud. Tänaseks on Wakefield oma tegevusloa arstina „ebaeetiliste meetodite” tõttu kaotanud. Eelmisel aastal eemaldus ka „The Lancet” ametlikult vaidlusalusest autismiuuringust. Kahtlused on täielikult hajutatud!
Nii tunnete usaldusväärsed terviseleheküljed internetis ära
1 Kontrollige tundmatute lehekülgede informatsiooni „Meist” rubriigi alt (inglise keeles About us). See reedab, kes on teksti internetivõrku üles laadinud, kas näiteks arst, ravimifirma või ülikool. See teadmine aitab informatsiooni paremini hallata.
2 Usaldusväärsed on nende institutsioonide, mis esinevad ka väljaspool internetti, kodulehed. Nagu näiteks arstide ühendused, haigekassa või eneseabiühingud. Tihti on nende veebiaadress asutuse nimest välja arendatud (näiteks haigekassa.ee).
3 Võrrelge alati ühe teema kohta rohkemaid lehekülgi. Nii tunnete jaburad tervenemislubadused ja riskantsed teraapiad kõige lihtsamini ära.
Allikas: freundin.de
