Luuvalud- kas eaga seotud probleem?
Pärna Kliiniku (Baas- ja Teadusuuringute Keskus) juhataja reumatoloog Ivo Valteriga rääkisime erinevusest Eesti ja Ameerika patsientide vahel. Teatavasti on valdav osa ameeriklasi oma tervisest õige teadlikud, sest nad on selle kohta palju lugenud, arstide käest palju küsinud ja end igal muul viisil (terviseülikoolid) harinud.
Dr. Ivo Valter: Ainult positiivselt. Inimene, kes on oma tervisehäire kohta kodutöö ära teinud, oskab arstile hoopis vajalikumaid küsimusi esitada, haigust kirjeldada ja oma elu korraldada kui seda teeb asjatundmatu. Niisugune patsient on arstile hoopis parem partner. Olen veendunud, et mida rohkem oma häiretest teatakse, seda tulemusrikkam on ka ravi. Inimene ei tohiks end kunagi passiivselt arsti hoolde anda, vaid kõigi oma jõududega ravile kaasa aidata.
Mida teie kui reumatoloog soovitaksite praegusele tegusale põlvkonnale, et nad paari tosina aasta pärast ei ummistaks luumurdudega traumatoloogi uksetaguseid nagu praegused pensionärid?
Osteoporoos e luude hõrenemine ja teisedki liigesehaigused, mis traumasid tekitavad, ei ole minu arvates Eestis veel kuigi sünge probleem. Praegustest pensionäridest enamus on rassinud heinapõllul, käinud kilomeetrite taha kolhoosilauta tööle ja tantsinud veel õhtuti kultuurimajas Tuljakut. Ka praegu ei ole neil tavaliselt autot ukse ees ootamas, nad käivad palju jala. Tänased pensionärid on minu arvates üldse väga sitked ja tublid inimesed, ka vaimult.
Asi läheb karmiks, kui minu põlvkond (dr Valter on 36aastane – toim) pensioniikka jõuab. Ukse alt ukse alla ainult autoga, päevad arvuti, õhtud teleri ees. Ka jõusaal, kus rauda surutakse, ei ole väljapääs. Väljapääs on käimine ja veel kord käimine.
Üks mees palus teavet podagra kohta. Ta elavat tavalist eesti mehe elu – käib tööl, sööb Eesti tooteid, pärast sauna paar pudelit õlut, laupäeviti ”valget” ka, suvine sport on töö aiamaal, talvine jaht. Ühel ööl pool aastat tagasi hakkas ühe jala suur varvas põrgulikult valutama. Ei lasknud magada, ei lasknud käia. Tõbi on kestnud nii, et valud kaovad ja korduvad teatud aja järel. Mis haigus see on?
Kõigi tunnuste järgi podagra. Küllaltki heal järjel rikkalikult toituvate meeste haigus, võib esineda üsna noores eas. Naistel on podagrat kuni menopausi jõudmiseni harva. Näiliselt tervisest pakatavaid mehi, kel kena rasvapolster kõhul ja vererõhk kõrgenenud, tabab siis ühel ööl suur valu suures varbas. Atakk võib pisut vaibununa kesta 3–7 päeva. Seejärel kaob valu hulgaks ajaks ära, nii et põdejal ei tule seda enam meeldegi. Kuni ühel öösel jälle.
Kas tohter annab diagnoosi ainuüksi patsiendi valuaistingu kirjelduse järgi?
Mitte ainult, kuigi niisugused sümptomid on väga tüüpilised ja tavaliselt tuleb see haige vastuvõtule sussides. Podagra diagnoosi annab tegelikult süstla abil liigesest võetud vedeliku analüüs, kus leitakse kusihappe kristalle. Kusihape on ühend, mille kristallid podagrahaigel kipuvad kudedesse ladestuma. Kusihappe sisaldus veres võib ataki ajal olla täiesti normaalne. Ka röntgenipilt ei anna esmaste atakkide puhul vastust.
Miks mõnel inimesel kusihape kudedesse koguneb, teistel aga mitte?
Kaks põhjust: ühe inimese organism toodab kusihapet rohkem kui ”ette nähtud” või on siis inimesel probleemid kusihappe eritumisega neerude kaudu. Sõnaga: ainevahetusprobleem.
Ainevahetus on seotud toitumisega.
Kusihappesisaldust organismis saab dieedi abil tõepoolest vähendada. Menüüs tuleb võimalikult vältida metsloomaliha, kõigi loomade siseelundeid, noorloomaliha. Ei tohiks süüa suitsusinki, lihapuljongeid ega väikesi kalu nagu heeringas, koha, sardiinid. Vältida kaunvilju, lillkapsast, eriti aga spinatit. Protsessi ägestab alkohol, päevane pidu võib juba samal öösel palju valu teha.
Üks lihtsamaid võimalusi haigust leevendada on pidev rohke vee joomine, eriti peale sportimist, peale rasket füüsilist tööd ja peale sauna. Mingil juhul ei tohi siis vee asemel juua õlut või muud alkoholi. Võimalikult vähe või üldse mitte peaks podagrahaige tarvitama keedusoola, sest koos selle häirega kipuvad olema ka vererõhu probleemid.
Tuleks hoiduda jalgade külmetamisest.
Haiguse tekke ainevahetuslikke põhjusi arvestades on podagra jahimeeste tõbi. Kes teised kui nemad talvel ajujahi kütiliinil passides jalgu külmetavad, pärast jahti napsu võtavad ja põdramaksa söövad. Kas ravi käib ainult retseptiravimitega?
Kasutatakse ravimeid, mille abil on kusihappesisaldust võimalik vähendada, pärssida, neid saab ainult arstiretsepti alusel. Kogenud podagrahaiged tunnevad algava ataki ära ja võtavad kohe valuvaigisteid.
Milleni ravimata podagra viib?
Olukorrani, mil atakk on atakis kinni. Sõrmedele, jalgadele, küünarnukkidele tekkinud kusihappesõlmed e toofused on sageli põletikus ja halvavad liigeste tegevust.
On siis podagrahaigel oma elustiili muutustest kasu?
Kui haige joob päevas vähemalt 2 liitrit vett, väldib eespool nimetatud toiduaineid, laseb kontrollida oma vererõhku, vere kolesterooli ja kusihappe sisaldust ning tegutseb sellest lähtuvalt, võib ta atakkide vahet tunduvalt pikendada ja nende kulgu oluliselt kergendada.
