Magedam söök — magusam elu!

Tihti tuleb südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjust otsida meist endist: pidev stress, vale elustiil ja ebaõige toitumine. Südamehäiretega inimene sööb sageli rohkem, kui see talle kasulik oleks. Südame parim ravim on aga õige toit.

Närvilist olekut maandatakse sageli hilisõhtuse söömisega, et paremini uinuda. See on vale, sest õhtul peaks piirduma vaid südamele kasuliku rahustava teega. Päevane söök peab olema kindlatel kellaaegadel, umbes 4-tunniste vaheaegadega. Vähe pöörame tähelepanu taimravile.

Taimravi tuleb rakendada juba haiguse algstaadiumis, kus veel pole mindud tablettravile. Raskemate haiguste korral on taimravi võimalik koos tablettraviga, kuid siis arstiga kooskõlastatult.

Taimsed ravimid hoiavad ära südametegevuse ja veresoonte toonuse edasise nõrgenemise mitmesuguste krooniliste südamehaiguste tekkeks ning on profülaktikavahendiks südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul riskigruppide jaoks.

Esimeste haigustunnuste ilmnemisel peab inimene kontrollima oma elustiili, toitumisharjumisi, liikumisaktiivsust. Need, kes on liialdanud valgurikka ja rasvase toiduga, samas elavad närvipinges, tekitavadki südamele suurt koormust. Siit saavadki alguse paljud südamehaigused, kus taimraviga ilma toidulauda korrigeerimata enam toime ei tule. Seega, esmalt tervistav toit kindla režiimiga ja alles siis taimravi.

Südamehaiguste profülaktikaks ja raviks on palju ravimtaimi, mille hulgast peab igaüks leidma talle vajaliku: verev viirpuu, mets-kibuvits, saialill, harilik võilill, aasristik, ahtalehine põdrakanep, viltlehine angervaks, valge iminõges, kask, harilik palderjan, aedvaak, kollane mesikas, metsmaasikas, meliss, piparmünt, suur mungalill, aedpetersell, veiste südamerohi, harilik raudrohi, aedtill, põldosi, harilik linnurohi, tedremaran, humal (käbid) jt.

Milline on südamehaige toit?

KALA

Kasulik on olla kalasõber, eriti võitluses vere suure kolesteroolisisaldusega. Kõrgenenud vererõhu, vereringe ja südamehäirete puhul on soovitatav liha täielikult asendada kalaga. Rohkem on vaja süüa rasvasemaid kalu, et saada oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid. Nendeks on lõhe, makrell, skumbria, stauriid, heeringas, räim jt. Nii saab südamehaige korraga lisaks kergelt seeditavale valgule ka rasvhapped, mida organism ise ei sünteesi. Neid rasvhappeid saame ka külmpressitud taimeõlidest (oliiv-, kanepi-, linaseemneõli jt). Olulised on nad seetõttu, et hoiavad veresooned elastsena.

VÄHEM RASVA

Vähem tuleb tarbida loomseid rasvu, kuid kõrge kolesteroolihirmus ei tohi küll täielikult neist loobuda, eelkõige võist. Vastasel juhul hakkab kannatama aju, mis omakorda mõjub halvasti mälule.

HAPUPIIMATOOTED

Kindlalt peavad jääma igapäeva joogiks hapupiimatooted, eriti probiootiliste bakteritega rikastatud jogurt, keefir jt. Kõik piimatooted, kaasaarvatud kohupiim peavad olema paraja rasvasisaldusega (piimarasvas on D-vitamiin), et piimast omastataks ka kaltsium. Viimane pole mitte ainult luudele toeks ja ülesehitavaks materjaliks, vaid ka veresoonte puhastajaks.

PORGAND JA PEET

Olulised igapäevatoidus on puuviljad, marjad ja köögiviljad, eeskätt porgand, peet, kapsas, kartul, sibul, küüslauk, õunad, pirnid, kirsid, maasikad, mustsõstrad.

AEDVILJAMAHL

Mitte vähem tähtsad pole ka aedviljamahlad porgandist, peedist, õunast jt. Soovitatav on hommikuti juua pool klaasi porgandimahla näiteks koos jogurtiga. Porgandis leiduvad karotenoidid tugevdavad südant, kuid porgandis on peale nende veel kaaliumi, räni, rauda ning joodi. Need on just need mineraalained, mis aitavad parandada südametalitlust.

KAER JA TATAR

Kõik teraviljatoidud on südamele head, kuid olulisemad on kaer ja tatar. Praegu on kaeratoodete valik poodides suur. On võimalus igaks päevaks valida mingi erinev kaeratoode. Loomulikult on kaerahelbed kõige populaarsemad ja neid tuleks kombineerida kokku veel marjade, puuviljade või riivitud köögiviljadega. Väga olulised on teraviljadest saadav kiudaine, kuid ka B-grupi vitamiinid (viimased on eriti olulised närvisüsteemi tugevdajateks).

OAD

Ka oatoidud on omal kohal. Oad asendavad suuresti liha, tänu oma valgulisele kooslusele. Oa valgud on täisväärtuslikud, sisaldades asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei sünteesi.

VÄHEM SOOLA

Üks halvemaid harjumusi meie elus on liigne soola (õigemini soolas olev liigne Na kogus) tarbimine. Just südamehaige peab kiirelt selles suhtes oma toidulauda korrigeerima. Tavaliselt inimene ei saa isegi aru, et ta soolaga liialdab. Näpuotsaga toidu sisse, näpuotsaga võileiva peale ja nii ta koguneb meil päeva jooksul ikka liiasti. Unustame, et lubatud koguse saame kätte poest ostetud valmistoidukraamist, nagu leivast, singist, juusust jm. Nii kogume organismi liialt soola ja see hakkab negatiivselt tervisele mõjuma.

Siin tulevad appi maitsetaimed ja neid on tänapäeval küll kuivatatult, küll potis kasvavatena poes müügil. Oskuslikult ja rikkalikult taimedega maitsestatud toit ei vaja üldse soola, või siis üsna vähe. Üks värske salat on ilma soolatagi maitsev, kui lisame sinna veel puuvilju, marju, maitsetaimi või vürtse. Tänapäevane tore ütlus: “Söök magedam, elu magusam” — olgu meile igapäevaseks motoks!