Magneesiumipuudus — kuidas seda ära tunda ja mil määral see su tervist mõjutab?

 (14)
Magneesiumipuudus — kuidas seda ära tunda ja mil määral see su tervist mõjutab?
Foto: Pexels

Tihti esinevad seedehäired viivad magneesiumi ja teiste mineraalide imendumishäireteni. Retseptiravimite ja antibiootikumide suur kasutamine kahjustab seedetrakti ning magneesiumi toidust kätte saamine ja organismi imendumine on puudulik. Teraviljas ja köögiviljades leiduvat magneesiumi kogust on oluliselt kahandanud vähene magneesium mullas, mistõttu võib arvata, et magneesiumi toidulisandid on vajalikud enamikele inimestele.

Magneesium mõju kehale ja selle vähenemine

Magneesium reguleerib kehas biokeemilisi ja füsioloogilisi protsesse, on hädavajalik kõikidele rakkudele ja nii umbes 300le ensüümile. Keha kasutab ja kaotab magneesiumivarusid igapäevaselt lihas- ja südametööga ning hormoonide tootmisel. Lisaks keha normaalsetele funktsioonidele vähendavad magneesiumitaset toitumisharjumused ja elustiil — alkohol, töödeldud toit, limonaadid ja suhkur, (kroonilised)haigused ja stress.

Sümptomid ja ravi

Enamus magneesiumi on luudes ja rakkudes, vaid 1% veres. Magneesiumipuudust ei ole võimalik lihtsa vereanalüüsiga kindlaks teha ning kuna sümptomid ei ole ainulaadsed magneesiumipuudusele, jääb see enamasti diagnoosimata.

Magneesiumipuuduse sümptomid on:

  • ärrituvus, närvilisus, rahutus
  • paanikahood, ärevus, depressioon
  • energia ja tahte puudumine
  • mäluhäired ja segadusesolek
  • isu kadumine või pidev isu soolase, magusa või millegi järele
  • peavalud, migreen
  • treemorid (nt kätevärin)
  • surin, tuimus ja "ära suremine"
  • pearinglus, iiveldus
  • lihasspasmid, -pinged ja -krambid
  • tõmblused, silmatõmblus
  • raskused neelamisel, klomp kurgus (eriti peale suhkru söömist)
  • müratundlikkus ja valguskartlikkus
  • kõrge vererõhk, ebaregulaarne pulss, unetus ja unehäired
  • neerukivid
  • II tüübi diabeet
  • südamehaigused
Seotud lood:

On öeldud, et magneesiumipuudus võib põhjustada rohkem haigusi kui ühegi teise toitaine puudus. Kuna magneesiumipuudus jääb tihti tähelepanuta, kannatavad väga paljud inimesed ilmaasjata ja tarvitavad sümpomite raviks ravimeid, kuigi võiksid abi saada magneesiumi toidulisanditest.

Turul olevaid toidulisandeid on väga palju ja tuleb teada, et kõik magneesiumi vormid ei imendu kehas ühtemoodi. Need on neli erinevat magneesiumi vormi, mis koos imenduvad organismis väga hästi:

  • magneesiumkarbonaat
  • magneesiumtsitraat
  • magneesiumkloriid filtreeritud magneesiumirikkast mereveest
  • magneesiumpidolaat — Eestis vähelevinud ja vähetuntud vorm, kuid teadlaste arvates üks parimaid vorme, mis imendub rakutasandil. Seda magneesiumivormi soovitatakse eriti ränga magneesiumipuuduse korral, sest imendub väga hästi ning kompenseerib puudujäägi kiiresti. Lisaks ei tekita see kõhulahtisust ega sega seedimisfunktsioone ning jõuab imenduda ka siis, kui seedimine on kiire.

Kui palju, kuidas ja kui kaua?

Täiskasvanu ööpäevane vajadus on 280-450 mg. Keskmiselt on magneesiumi vaja 6 mg ühe kg kehakaalu kohta. Magneesiumivajadus on suurem vaimse ja füüsilise stressi korral, eriti kui lõõgastumiseks kasutatakse alkoholi. Suurem magneesiumivajadus on ka inimestel, kes tegelevad spordiga või higistavad palju, puberteedieas noorukitel, samuti rasedatel või imetavatel naistel — kuni 10mg ühe kg kehakaalu kohta.

Soovitatav on päevane kogus jagada kolmeks võrdseks manustamiskorraks. Nii on omastamine parem ja väheneb kõhulahtisuse oht. Kõhulahtisus on märk, et korraga manustatud annus on liiga suur või jääb liiga suur hulk magneesiumi omastamata.

Magneesiumi tarvitamisel on oluline mõista, et organismi varude taastamiseks võib kuluda kuus nädalat kuni kuus kuud. Kui tunned, et sind vaevavad mitmed magneesiumipuuduse sümptomid, kuid need ei möödu peagi, ei tasu meelt heita ja arvata, et need ei olegi magneesiumipuudusega seotud. Võta aega ja märka vähehaaval ilmnevaid muutuseid!

Vastunäidustused

Neerutalitlushäirete korral võib magneesiumilisandeid tarvitada ainult arsti järelevalve all. Vastunäidustusena nimetatakse ka raskekujulist müasteeniat, bradükardiat (väga madal pulss) ja soolesulgust.

Allikas: Bio4You

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare