Mäluauku joomine on kultuuri küsimus: eestlastel on selles osas veel palju arenguruumi
Alkoholi peetakse ergutava toimega joogiks. Kas see vastab tõele või on tegemist linnalegendiga, mida uskuda ei tasu?
Alkoholil on kesknärvisüsteemile pidurdav või pärssiv toime ning paradoksaalselt tekib ergutav toime samuti üle pidurduse, mil muidu aju korrektsest talitlusest vaoshoitud või mõistlik käitumine inimestel muutub nö erksamaks pidurdavatest protsessidest. Tavaliselt on selline “ergutav” toime enam märgatav kerges alkoholijoobes inimesel, kuid mida suurem alkoholi promill veres, seda enam hakkab pidurdus esile tulema, tekivad uimasus, loidus, tasakaalu- ja kõnehäired ning protsess võib kulgeda kuni koomani.
Kuidas alkohol tegelikult inimesele mõjub? Mida see meie organismile teeb?
Alkoholi, ja selle all mõtlen etanooli, toimeid on palju uuritud, kuid ikka veel on midagi avastada. Ühekordse ägeda toime korral lööb alkohol sassi mitmeid biokeemilisi funktsioone: hormoonide, ensüümide, elektrolüütide tasemeid, mille organism peab kiiresti uuesti tasakaalu viima, lisaks tekivad toksilised jääkproduktid. Kui balanss on pidevalt või sageli häiritud, siis tekivad püsivamad muutused, kõige suurem kahju tekib tavaliselt ajule, kuid ka siseorganitele, nt maks ja kõhunääre, tekivad närvide ja neerupealiste kahjustused jm.
Palju levib suhtumist, et üks õlu ei muuda midagi ning selle tarbimise järel võib vabalt rooli istuda. Kuidas on lood tegelikult? Kui kaua kulub inimesel ühest õllest kainenemiseks aega? Kui palju on autoõnnetusi, mille üheks põhjuseks võib pidada alkoholi?
Ühe õlle (0,5 l pudel) tarbimisel tekib sõltuvalt kehakaalust keskmisel mehel alkoholi kontsentratsioon veres umbes 0,4‰ ja naisel umbes 0,5‰. Seega peale õlle tarbimist autorooli ei tasu kohe istuda. Ühest õllest keskmiselt kulub alkoholi eemaldamiseks umbes 2,5–3 t aega mehel ning naisel umbes 3,5 t, kuid mõlema puhul võib see aeg olla pikem (mehel ~3,5 t ning naisel >4 t).
Autoõnnetuste kohta üldiselt saab statistika politseilt, kuid Sotsiaalministeeriumi “Alkoholipoliitika rohelises raamatus” on äratoodud andmed 2013.a kohta, kus 2013.a oli alkoholijoobes mootorsõiduki juhi süül tekkinud 160 liiklusõnnetust, milles hukkus 25 ja vigastada sai 227 inimest. Kusjuures alkoholijoobes või alkoholi jääknähtudega oli ~1% kõigist juhtidest. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel oli antud hetke seisuga 2015.a liiklusõnnetustes joobes hukkunuid 29, kellest 11 olid mootorsõiduki juhid.
Palju on probleeme sellega, et inimesed ei suuda alkoholitarbimist ohjeldada ning mõni isegi kiitleb järgmisel hommikul “mäluauku” joomise üle. Kuidas see kõik tegelikult meie kehadele mõjub ja milline on sellise käitumise tagajärg?
“Mäluauku” joomine on kultuuri küsimus: jääb mulje, et eestlastel on pikk maa eurooplaseks saamisel joomiskultuuri osas. Kui kunagi eelnevalt lapsevanemad või praegusel juhul sõbrad käituvad sama mustri järgi, et mälukaotuseni alkoholi tarbimine on tolereeritav ning lausa lahedaim peo väljund, siis ei muutu alkoholi tarbimiskultuuris midagi. “Mäluauku” joomist võib võtta lausa sõna-sõnalt, mil tohutul hulgal taastumatuid ajurakke hävineb. Ühekordsest sellisest alkoholi tarbimisest ei pruugi inimesel midagi juhtuda, sest organism on väga plastiline, kuid korduvatest küll. Teine mure, et inimene ei mäleta, mida ta joobes korda saatis ning tema käitumisel võivad olla halvad tagajärjed, samuti igasugused traumad: kukkumised, nt peaga vastu asfaltteed või hullem veel, vastu äärekivi või kukkumine kõrgusest, mis võib lõppeda püsiva puudega või isegi surmaga, suitsetades magamajäämine ning põlengutes hukkumine, uppumine jne.
Alkoholi tarbimisega, eriti keskmises ja raskes joobes olles, seonduvad ka peksmised (nii teise inimese löömine, kui ka ise peksa saamine), mis võivad lõppeda inimese püsiva puude saamise või isegi surmaga, välistes tingimustes purjuspäi magamajäämine ja sellega kaasnev allajahtumine (ka jaanipäeval ja eriti veekogude ääres), oksendamine olukorras, kus alkoholijoobes lihased lõõgastuvad ning hingamises- ja söömises osalevad lihased ei tee enam koostööd ja inimene on teadvuseta, siis on lihtne maosisu tõmmata hingamisteedesse ja inimene lämbub, grillipidude üks tagajärgi on lihatükkide hingamisteedesse tõmbamine ja eriti juhtub seda joobes inimestega.
Millal saab alguse tervist kahjustav joomine? Kus on piir?
Üldiselt peetakse alkoholist tingitud tervisekahjude osas väikeseks riskiks puhta alkoholi kogust naistel alla 10 g ja meestel alla 20 g päevas (mis teeb alla 250 ml õlle päevas naistel ja alla 500 ml meestel või alla 100 ml veini naistel ja alla 200 ml meestel ning kange alkoholi osas alla 30 ml naistel ja alla 60 ml meestel). Mida rohkem alkoholi tarbida seda suurem tervisekahjustus.
Mis on alkoholi kuritarvitamine?
On 2 mõistet:
1. alkoholi liigtarvitamine, mille alla käib nii ohustav alkoholi tarvitamine (suurendab tervisekahjustuse riski, kuid märkimisväärset alkoholist põhjustatud kahju või sõltuvust veel ei ole), alkoholi kuritarvitamine, kui ka alkoholisõltuvus;
2. alkoholi kuritarvitamine, mis on alkoholi liigtarvitamise alla kuuluv eraldi osa, on kahjustav alkoholi tarvitamine, mil esinevad alkoholikasutusest tekkinud tervisekahjustused, aga sõltuvust veel ei esine. Alkoholi kuritarvitamist inimesed ise sageli alahindavad, ei tunta ära või pigem ei taheta endale tunnistada, et tervisehädad on tingitud alkoholi tarvitamisest.
