Märgatavalt on IVF ja embrüo siirdamise protseduuride arv tõusnud 18-25-aastaste seas — vastavalt 47,8% ja 36,7%. Siirdamiste käigus siirati kokku 4545 embrüot, mida on 5,3% võrra rohkem kui 2012. aastal.

Sarnaselt eelnevatele aastatele siirati ühe protseduuri käigus enamasti kaks embrüot. Valdavalt kasutatakse siirdamisel värskeid embrüoid, kuid sagenemas on ka külmutatud embrüote siirdamine — võrreldes 2012. aastaga on see tõusnud 18%. Kunstliku viljastamise teenust pakkus mullu viis tervishoiuteenuse osutajat, neist kolm asuvad Tallinnas ja kaks Tartus. Kui 2006. aastal moodustasid IVF lapsed 0,9% elussündidest, siis 2013. aastal juba 2,9%. Esimene IVF-laps sündis Eestis 1995. aastal.

Eestis on kunstlikult lubatud viljastada täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist. IVF-i ja embrüo siirdamisega seotud ravimite hüvitist saavad Haigekassalt taotleda kuni 40-aastased (k.a) ravikindlustatud naised. Teenuse kulud hüvitatakse juhul, kui patsiendil on meditsiiniline näidustus protseduuriks.