Masendus ja hirm — kas on imerohtu?

Depressioon ja ärevus on tuntud ja levinud probleemid, samas jääb enamik juhtumeid diagnoosimata ning arvatavasti vaid kolmandik depressiivsetest inimestest saab asjakohast professionaalset ravi, kirjutab psühhiaater Katrin Orav Eesti Ekspressis.

Levinud hoiakud ja müüdid varjutavad fakti, et

abi on võimalik

. Hurjutamine, et kuidas sa ikka oma häda teisele kurtma lähed ja kui sa ise ennast ei saa aidata, siis ei suuda teised seda ammugi, on ehteestlaslik viis hädasolijat “turgutada”.

Põhjuslikuks raviks saab pidada psühhoteraapiat. Tablettravi näidustusi on erinevaid ning igal konkreetsel juhul võiks arvestada eelkõige arsti ja ravimeeskonna, mitte klubikaaslase, naabrinaise või sensitiivi soovitustega. Ravimid on efektiivsed ca ¾ juhtudest.

Nii paanikahäire kui depressiooni raviks kasutatakse antidepressante, mis kujutavad endast spetsiifilist ja ainulaadset ravimite klassi. Erinevalt levinud eksiarvamusest ei ole nad rahustid. Antidepressantide keemiline koostis ja mõju on täiesti teistsugune kui rahustitel ja erinevalt rahustitest ei tekita antidepressandid sõltuvust.

Rahusteid võib kõnesolevate häirete raviks kasutada ainult äärmisel vajadusel ning lühiajaliselt. Paanikahäire puhul võivad rahustid kasu asemel kahju tekitada, kuna oma kiire rahustava toimega kinnitavad häire püsimise nõiaringi (“Ilma rohuta oleksin kokku vajunud. Ma ei saa enam ravimiteta.”), mis omakorda soodustab rahustite kergekäelist tarvitamist.

Saa teada, miks mõnikord ravimid ei mõju.