Küllap teavad kõik, et tüüpilises naistearsti kabinetis on nn günekoloogitool. Missugused meditsiiniinstrumendid peavad kindlasti olema meestearsti tööruumis?

Meestearsti töövahend number üks on orhidomeeter, millega mõõdetakse munandi mahtu. Mehe spermatosoidide tootmine sõltub munandi mahust. Teiseks oluliseks töövahendiks on mikroskoop, mida kasutame laborikompleksis. Kabinetis on veel läbivaatuslaud, patsientide tervisliku seisundi kindlakstegemiseks kasutame ka ultraheliuuringuid.

Üldlevinud arvamuse põhjal on naised võrreldes meestega ebavõrdsemas, allasurutumas olukorras. Kuivõrd võib öelda, et meditsiini ja tervishoiu valdkonnas on olukord teistsugune? Naistehaigustest, nende ravimisest ja profülaktikast räägitakse tihti ja günekoloogiline abi peaks olema üsna hästi kättesaadav. Võimalused spetsiifiliste meestehaiguste ravimiseks on vist veel tagasihoidlikud?

Mõneti on olukord siiski muutunud, sest alates märtsist on Tartu Ülikooli Kliinikumi koosseisus olemas meestekliinik. Põhikliinik asub Tartus polikliinikumaja ruumides, filiaal paikneb Tallinnas. Ebavõrdsus püsib aga siiski, sest kui kõrvutada naiste- ja meestearstide arvu, siis vahe on lausa sajakordne. Seda, et meeste terviseprobleemidega on vähe tegeldud, tõestab ka meeste keskmine eluiga. Eesti mees elab keskmiselt 64aastaseks, naine 76aastaseks. Eks eluiga ongi inimese tervisliku olukorra kõige täpsem näitaja.

Et meeste terviseprobleeme on käsitletud tagasihoidlikult, vajaks meestearsti töö ehk lahtiseletamist. Kas meestearst ravib peamiselt impotentsi, eesnäärmepõletikku ja teisi spetsiifilisi meestehaigusi või on tema tegevusvaldkond avaram?

Meestearsti töö üheks eesmärgiks on meeste viljatuse ravi. Samuti on meestearsti pädevuses seksuaalhäired, sugutraktipõletikud ja erinevad hormoonhäired. Hormonaalne pool on väga tugevasti seotud meeste üldise tervisliku seisundiga, näiteks vananemisega. Kuigi meestearst otseselt südant ei ravi, on ta abiks meestele, kellel hormonaalsed häired soodustavad südamehaiguste tekkimist. Kui vaja, peab meestearst ravimise alal nõu teiste erialade arstidega: üld- ja südamearstiga, psühhiaatriga jt.

Kui mees kurdab, et tal on erektsioonihäired, seksuaalvahekord naisega ei õnnestu, siis milline on selle patsiendi üldine tervislik seisund?

Erektsioonihäire on üks esimesi signaale mehe organismis, et midagi on valesti. Peaaegu kahel kolmandikul südameinfarktiga haiglasse sattunud meestel olid eenevalt erektsioonihäired. Nii peakski vaatama seksuaalhäiret kui signaali selle kohta, et mehe tervisega on midagi paigast ära. Oma olemuselt on peenis üks suur veresoon ja muutused selles mõjutavad kogu organismi südamest kuni jalgade verevarustuseni.

Kas eesnäärmepõletik ehk prostatiidi ravi ja profülaktika kuulub rohkem androloogi või uroloogi pädevusse?

Prostatiidi ravimisega tegelevadki kõige reaalsemalt meestearstid. See eeldab väga laborimahukat tööd, kusjuures võimalused sellisteks uuringuteks on suuresti vaid androloogiasüsteemis. Taolisi uuringuid teevad vaid väga üksikud uroloogiakliinikud. Mis puutub prostatiidi ravimisse, siis on Eesti meestearstid väga perspektiivikad. Näiteks hoian kapis dokumenti, kuhu on kirjutatud, et oleme saanud Ameerika Ühendriikide Patsientide esindusorganisatsiooni aastapreemia. Preemia on saanud meie töögrupp uute meetodite juurutamisel. Oleme välja töötanud täiesti unitaarsed testsüsteemid. Tähtis on see, et patsiendid mõistakasid prostatiidi olemust. Peab arvestama, et prostatiidil on väga palju erinevaid vorme.

Missuguse varandusliku seisundiga või ametialase positsiooniga mehed haigestuvad meestehaigustesse sagedamini?

Meestearsti patsientuur ulatub ministritest paadialusteni välja. Meeste tervis hakkab suuresti käest minema 40-50ndates. Kui inimene ei suuda olla selles vanuses edukas, hakkab ta reaalse elu eest põgenema.

Nii et kui mehele tekitab probleeme seksuaalelu või vaevavad teda eesnäärmemured, peaks ta kiirustama meestearsti vastuvõtule?

Eks igaüks peab ise otsustama, kellelt ja kust ta abi otsib. Arvatavasti on praegustes oludes vist küll kõige õigem meestearsti vastuvõtule tulla. Selleks pole vaja ka perearsti suunamiskirja. Samas teeme väga intensiivset tööd selleks, et ka perearstidel oleksid teadmised meestehaigustest. Perearstidele on korraldatud selleteemalisi koolitusi. Meestearstid, keda on Eestis kõigest neli-viis, ei suuda kaugeltki üksinda kõigi meeste terviseprobleeme lahendada.

Kuidas suhtute looduslikesse potentsi tõstvatesse vahenditesse nagu žen-žen, mesilasemapiim, kõrvitsaseemned ja rahvasuus humoristlikult populaarseks saanud sibul ja kala?

Potentsi hoidmiseks tuleb kasuks füüsiline aktiivsus ja normaalne toitumine. Tõsisemate kõrvalekallete puhul on kasulik ikka arsti poole pöörduda. Mees, kellel ei õnnestu seksuaaleluga toime tulla, on sageli stressis, ta töövõime nõrgeneb. Peres, kus mehel on viljatuse probleemid, on tõsised raskused laste saamisel. Sellised tagasilöögid mõjutavad kogu ühiskonna arengut.

Kuivõrd põhjendatud on väide, et mida haigemad mehed, seda viletsama tervisega riik?

Selles kontekstis ei saa me käsitleda üksnes meeste tervist, sest riigi heaolu sõltub kõikide kodanike tervisest. Rääkides konkreetselt meeste tervisest, tuleb prognoosida väga suuri ohtusid. Meeste viljakus on viimase poole sajandi jooksul katastroofiliselt langenud. Üle kahe korra on vähenenud spermatosoidide arv. Aastal 1950 oli ühes seemnepurskes 120 miljonit spermatosoidi, aastal 1990 aga 65 miljonit. Perioodil 1997-99 Eesti arstide poolt tehtud uuringu põhjal oli see arv Taanis 40, Eestis ja Soomes aga 60 miljonit. Praegu pole olukord veel lootusetu. Kui sellised tendentsid jätkuvad, siis viie-kümne aasta pärast õnnestub normaalsel teel järglasi saada vaid 40-50 protsendil meestel.

Missugune on Eesti mehe üldine tervislik seisund võrreldes sookaaslastega teistes Euroopa riikides?

Üldiselt on Eesti meeste tervis väga tõsiselt ohus. Ainus põhjus, miks võime veel rusikatega vastu rinda lüüa, on see, et Eesti meeste viljakus on parem kui meie naaberriikide meestel. Teaduslike uuringute põhjal on Eesti meeste viljakus isegi võib-olla kõige parem. Kui vaatame teisi tervise parameetreid, on olukord hoopis Eesti mehe kahjuks. Näiteks Rootsi mehe keskmine eluiga on eesti mehe omast 12-13 aastat pikem. Paljudel Eesti meestel on kõrge vererõhk ja kolesteroolitase üle normi.

Kuidas hindate Eesti naiste suhtumist meeste spetsiifilistesse terviseprobleemidesse?

Läbi ajaloo on levinud seisukoht, et elukaaslased peavad vastutama üksteise tervise eest. Ma arvan, et naistel on väga suur roll mehe tervise aspektist. Naistel on võimalus kaasa aidata kasvõi selles, et mehed õigeaegselt arsti juurde jõuaksid.

Niisiis tundub üsna normaalne, et meestearsti vastuvõtule tuleb mees koos oma naispartneriga?

Sageli on see lausa vajalik, näiteks siis, kui mees kaebab viljatust. Ka eesnäärmepõletik on sisuliselt kahe inimese terviseprobleem. Muide, eesnäärmepõletik ohustab suhteliselt noorte meeste tervist. Minu kõige noorem patsient on olnud 17-aastane.