Mida küsida oma arstilt, kui ta tahab antibiootikume välja kirjutada?

Antibiootikumide liigtarvitamine on viimastel aegadel üks enim arutatud rahvatervise küsimusi, kirjutab Telegram. Enamus lapsi on täisealiseks saades võtnud elu jooksul 10-20 kuuri antibiootikume. Antibiootikumidele resistentsete bakterite levik on tõusuteel ning on väljendatud hirmu, et sel moel liigume meditsiinis tagasi keskaegsetesse tingimustesse, kus kõige lihtsaimgi lõikus oli eluohtlik, kuna puudusid vahendid bakterite kasvu peatamiseks. Isegi USA toidu- ja ravimiohutuse amet FDA on piiranud loomakasvatusel rutiinselt kasutatavate antibiootikumide hulka. Ravimresistentsete bakterite ohu vastu saab meist igaüks teha oma osa, küsides arstilt mõned lihtsad küsimused enne, kui ta retsepti välja kirjutab.

Bakterid on imetillukesed organismid, mida meie kehas elab miljardeid. Paljud neist on meile väga vajalikud ja mõned kahjulikud. Antibiootikumid on loodud nende kahjulike bakterite hävitamiseks, kuid need ravimid ei tee bakterite hävitamisel “heade“ ja “halbade“ vahel vahet. Teadlased on leidnud, et kasulikud bakterid ei pruugi kunagi taastuda ning nende hävitamine võib viia suurenenud vastuvõtlikkusele infektsioonide ja haiguste osas.

Mitmetes maades on arstidele antud juhtnööride põhjal hakatud antibiootikumide välja kirjutamisse suhtuma ettevaatlikumalt. Eestis sõltub see siiski valdavalt veel patsiendi enda ja tema arsti haritusest ja soovist küsida küsimusi ja pidada dialoogi. Enne antibiootikumide välja kirjutamist on mõned väga olulised küsimused, mida patsient peaks oskama küsida ja millele arst peaks oskama vastata. Ebateadlik antibiootikumide võtmine on pikas plaanis ohtlikum, kui sageli need haigused, mille vastu antibiootikume kiire lahendusena välja kirjutatakse. Antibiootikumid võivad tekitada koos teiste ravimitega võttes ohtlikke kõrvalmõjusid või allergilisi reaktsioone. Kui võtad valesid antibiootikume, millele haiguse tekitanud bakterid on resistentsed, siis kestab haigus kauem ning võib sind viia isegi haiglasse ning samas kannad sa ravimresistentseid baktereid edasi ka oma sõpradele ja pereliikmetele.

Soolestiku mikrofloora tasakaal on habras

Kõige parem lahendus oleks kahtlemata see, kui antibiootikume ei peaks üldse tarvitama. Antibiootikumide soolestiku mikrofloorat kahjustavas toimes ei ole tänapäeval enam kellelgi kahtlust. Meie soolestiku bakterikooslus on kogu keha füüsilise ja vaimse tervise jaoks äärmiselt oluline (link 1, link 2). Ning samas on see tasakaal äärmiselt habras. Kui nö head bakterid on hävinud, siis võib võtta terve eluaja, et taastada soolestiku mikrofloora tasakaal antibiootikumide kasutamise eelsele tasemele. Rikutud soolestikufloora tasakaalu on seostatud ülekaalulisuse, allergiate, astma, soolestikupõletiku diabeedi, depressiooni ja mitmekümne teise terviseprobleemiga.

Vahel on haiguseid ja olukordi, mille puhul antibiootikumide kasutamisest siiski ei pääse. Seda otsust ei tohiks vastu võtta kergekäeliselt ilma enne põhjalikku uurimustööd läbi viimata. On mitmeid looduslikke antibiootikumidena toimivaid aineid.

Ning kahtlemata peaks koos antibiootikumidega ja vähemalt kaks nädalat peale nende kuuri tarbima regulaarselt kvaliteetseid probiootikume. Kuid kõige olulisem on alustuseks oma arstilt küsida järgmist:

• Kas antibiootikumid on hädavajalikud või on alternatiivseid ravimeetodeid, mida kõigepealt proovida?
• Kas on olemas test või spetsiifiline diagnoosimeetod, mille abil määrata, kas infektsioon on bakteriaalne? 
• Viiruslike infektsioonide vastu antibiootikumid ei aita ning hoopis suurendavad ravimresistentsuse tekke riski. Enamus tavalisi külmetushaiguseid ja grippe on viiruslikud haigused, mille puhul antibiootikume ei tohiks võtta.
• Kas on määratud millise konkreetse bakteriga tegu on ja kas see antibiootikum toimib just selle bakteri vastu, või on tegemist laia toimespektriga antibiootikumiga? 
• Ideaalis tuleks enne antibiootikumide välja kirjutamist võtta proovid, teha bakterikülv ja tuvastada, millise bakteriga tegu on ning seejärel määrata kitsa toimespektriga antibiootikum, mis kahjustab võimalikult vähe ülejäänud soolestikubaktereid.
• Kas eelmisest antibiootikumiuuris on möödunud piisav aeg? 
• Valdavalt ei tohi uut antibiootikumikuuri teha varem, kui minimaalselt kahe nädala möödudes eelmise kuuri lõpust.
• Kas ma saaksin ka teise arsti arvamuse?
• Kui nende küsimuste vastuste põhjal on antibiootikumide kasutamine siiski vajalik, nõua lühimat võimalikku ravikuuri ning uuri põhjalikult järgi, mida enda soolestiku mikrofloora taastamiseks teha. 
  
  Samuti küsi järele:

• Kas see ravim võib tekitada kõrvalnähte ja kas ma saan nende ennetamiseks midagi teha?
• Kas seda tuleb võtta toiduga või ilma? Kindlatel kellaaegadel?
• Kui palju see maksab ja kas on olemas geneeriline odavam variant?
• Kas see sekkub teiste ravimite toimimisse (näiteks rasestumisvastaste pillide)?
• Kas ma pean mingeid toiduaineid või alkoholi vältima?

Informeeri arsti enne retsepti kirjutamist kindlasti kõigist eelnevatest ravimitele tekkinud reaktsioonidest, enda toitumisest (kas pead eridieeti), allergiatest, terviseprobleemidest ning võimalikust rasedusest või rinnaga toitmisest. Kui antibiootikumikuur on juba välja kirjutatud siis ei tohi seda mingil juhul pooleli jätta, kuna sel moel panustad ravimresistentsete bakterite välja arenemisse. Kindlasti ei tohi neid jätta „varuks“ ja kasutada järgmisel korral, kui haigus näib sarnane.

Ole julge — informatsiooni otsimine on juba parim, mida sa enda ja oma pere tervise hoidmiseks ja taastamiseks teha saad.