Mida süüa, et mitte haigestuda

Mida teha, et säilitada oma tervis või seda külmade ilmade saabumisel parandada. Seisatage korraks oma koduse “rohelise apteegi” juures ja te leiate sealt kõik, et mitte haigestuda. On viimane aeg asuda oma immuunsüsteemi tugevdama külmetushaiguste vastu.

Üks suuremaid imesid maailmas on isetervenemine. Igas inimeses on olemas oskused oma organismi iseeneseliku tervendamise võimet säilitada ja rakendada. See seisnebki oma organismi immuunsüsteemi tugevdamises. Igaüks meist suudab ise ennast ravida, kui me seda tahame ja oskame. Looduses leidub kõik toiduks ja terviseks vajalik, millega oma organismi turgutada.

Iga inimene peab õppima ise toime tulema, kui on saadud külmetushaigus. Külmetushaigus ei teki otsekohe, tal on põhjus, miks ta tekkis. Elada tuleks nii, et ei tekiks haiguse põhjust.

Mida süüa ja juua, et mitte haigestuda

Ei maksa arvata, et pimeda ja sünge aja saabudes peaks sööma rohkem rasvaseid ja magusaid toite oma energiavajaduste rahuldamiseks. Just praegu nõuab organism vitamiini- ja mineraalaineterikkaid toiduaineid. Kui suvel sõime aedvilju rohkem toorelt ja lubasime endile külmi toite, siis praegu on mõtet tarvitada sooje toite ja kuuma jooki.

Hea, kui sügavkülmikust on võtta vitamiinirikast puhast toidukraami ja keldrist hõrgutavaid hoidiseid ning mahlu. Kui neid pole varutud, siis võtame turu- ja poekraami ette, valik on suur.

Kindlasti peavad kuuluma igapäevatoidusse punane peet, paprika, tomatid, porgand, küüslauk, sibul, spinat, kõik kapsaliigid ja teised kõrge bioaktiivsusega köögiviljad. Ärge piirdugem üksnes kartuliga. Köögivilju, marju ja puuvilju peab hea tervise nimel sööma vähemalt pool kilo päevas.

Köögiviljadest saadav energiakogus on küll väike, kuid kasulike ainete hulk imetlusväärselt suur. Suuresti toetavad meie tervist neist saadavad vitamiinid, mineraalained, kiudained, antioksüdandid (bioaktiivsed ühendid) ja fenoolühendid. Erksavärvilistes viljades on kõiki inimesele kasulikke bioaktiivseid aineid.

Nii näiteks erkroheline värvus (spinat) annab tunnistust kõrgest rauasisaldusest, purpurpunase värvuse (punane peet) taga on tugevatoimelised antitsüaniidid, kollase värvuse (porgand) taga on peamiselt karotenoidid jne. Kõik need ained hoiavad immuunsüsteemi tugeva ning hoolitsevad selle eest, et mitte haigestuda. Taolised toiduained hoolitsevad ka selle eest, et nakkushaigused meid ei tabaks.

Soovitusi haiguste ennetamiseks

Tõsta esikohale kiudainerikkad toidud köögiviljadest, marjadest, puuviljadest ja täisteratoodetest, unusta valged saiatooted ja peenleib. Rafineeritud suhkru asemele vali mesi.

Valmista ka kaerapiima: 1spl kaerakliisid või -helbeid või -jahu vala üle toasooja veega, lase tõmmata pool päeva (aeg-ajalt sega), kurna ja joo soojana koos meega. Kaerapiim on hea nii haiguse profülaktikaks kui ka haigestumise ajal.

Kasuta ohtralt hapupiimatooteid, eriti soovitatavad on biojogurtid, kus kasulikud elusbakterid asuvad võitlema kahjulike bakterite ja viirustega.

Söö hommikuti korralik kõhutäis. Jälgi, et toidus oleks täisteravilju, köögivilju, puuvilju või marju, mahlu. Unustada võiks mõneks ajaks hommikuse kohvijoomise ja asendada see ergutavate taimeteedega.

Hästi sobib segutee piparmündist, naistepunast ja punest: 1sl segu vala üle 1kl keeva veega, lase tõmmata 10 min ja joo peale kurnamist soojana koos meega.

Leia oma koduapteegist suvel kogutud taimed, mis aitavad immuunsüsteemi tugevdada. Tee nendest teed või tõmmist, hea kui on tehtud värsketest taimedest tinktuurid. Parimateks on punane päevakübar, kibuvitsamarjad, astelpajumarjad (ka lehed), mustad sõstrad (ka lehed-õied), kadakamarjad ja teised kõrge bioaktiivsusega taimed.

Kuuma teed joo paar klaasi päeva jooksul vähemalt 10 päeva järjest, võid kasutada koos teega ka valmistinktuure.

Praegu pole hilja korjata kadakamarju ja süüa neid niisama või teha teed. Korjele minnes võta kaasa kile või lina ja raputa okste küljest või aita veidi käega teise aasta tumeda värvusega ja hallika läikega marjad riidele kukkuda. Kodus puhasta okastest, tee tinktuuri, kuivata või hoia toorena jahedas ruumis õhukese kihina.

Teed tee nii: 1sl kuivatatud või tooreid marju pane termosesse, vala üle 1kl keeva veega, lase tõmmata üleöö, kurna ja joo 2kl päeva jooksul nädal aega järjest.

Ära unusta ka küüslauku ja sibulat süüa kõikvõimalikes toitudes ja iseseisvalt. Nad on antibakteriaalse toimega ja tugevdavad immuunsüsteemi. Külmetushaiguste peletajad on ka mädarõigas, mustrõigas ja porru. Võib teha küüslaugust õli ja tinktuuri. Mõlemad sobivad kasutamiseks nii ennetuseks kui ka haigestumisel.

Tinktuuri tee nii: 100g küüslaugule vala peale 0,5 l viina ja jäta 10 päevaks pimedasse sooja kohta seisma, kurna, võta 15 tilka veega 4 korda päevas.

Küüslauguõli tee nii: pressi küüslaugust välja ¼ klaasi mahla, lisa samapalju õli ja jäta 9 päevaks seisma, kurna, tilguta ninna mitu korda päevas.

Kui ikkagi haigus murrab…

Kui tekivad külmavärinad ja peavalu, ei tohiks kohe haarata tablettide järele. Külmatunde vastu tuleb astuda kuumaga, mitte lasta külmal võimust võtta. Hea, kui saab sauna või ürdivanni minna. Kui seda võimalust pole, piisab ka kamina või ahju ääres kuumas jalavannis istumisest. Hea, kui on käepärast kuuse- või männiekstrakt, mida panna kuuma joogi sisse kui ka jalavanni. Veel parem oleks kasutada selleks põldosja ürti. Võib teha ka sinepivanni ja juua kuuma teed mahlaga.

Kui aga tekib ka palavik,

…siis on selge, et organism ise võitleb haigusega, vabastades meid jääkainetest ja taastades normaalset seisundit. Palavik on haiguse väljaravija. Liigsuurt palavikukuumust tuleb summutada jahedate kompressidega või viinaga määrides. Palaviku ajal pole hea ka palju süüa, parem juua vitamiinirikkaid mahlu.

Haiguse ajal on omal kohal kõik mahlad ja marjad. Eriti kasulikud on mustasõstra-, jõhvika- ja astelpajumahl. Ka juurviljamahlad on head, eeskätt toore punapeedi mahl. Seda võiks veega lahjendatult juua mitu korda päevas ja nohu puhul isegi ninna tilgutada.

Hea, kui endal suvel korjatud pärnaõied, saialill, piparmünt, naistepuna, raudrohi, pune, meliss, monarda, mustsõstralehed, liivatee, paiseleht, põdrasammal, salvei, põdrakanep, kummel, petersell, vaarikalehed, kibuvitsamarjad, astelpajumarjad, pihlakamarjad ja veel palju muidki. Küllap igaüks leiab omale just selle sobiva sellest pikast nimistust.

Teed nendest võib juua päeva jooksul mitu klaasi, vedelik tuleb ainult kasuks. Kui endal pole kodus neid taimi, siis kindlasti on igas peres varutud koju värske ingverijuur. Ingver on soojendav taim, loob külmetusel kohe sooja tunde, hoiab ära kõrge palaviku, hävitab gripiviirused, leevendab valu jm. Sellest võib teha teed, kui ka süüa riivitult toitudes.

Teed tee nii: 1sl riivitud juurt vala üle 1kl keeva veega, lase seista soojas 15min ja joo 0,5kl korraga 4 korda päevas. Hingamisteede haiguste korral sobivad taimeteed põdrasamblast, liivateest, salveist, raudrohust, männikasvudest jt. Kuid kinnise köha korral tuleb teha ka inhalatsiooni, nagu kartuli- ja soodaaur, purustatud küüslaugu- ja sibulaaur, nuluõli aur, kuuse- ja männioksa kerge suits pliidiraual jm.

Kurguhädade puhul on abiks ravimtaimedest tõmmised ja tinktuurid — salveist, saialillest, päevakübarast, kasepungadest, sibulast, küüslaugust jt. Hea on ka soolaga kuristamine ja mesi, mida tuleks pikali olles lasta vaikselt kurgust alla valguda.

Söö kergeid toite kalast, munast, piimast, hapupiimast, kaunviljadest, teraviljadest, lahjast lihast (pole vaja liialdada) ja loomulikult aedviljadest. Söö siis, kui isu!