Vastab dr Helle Mäeltsemees
Uni on seisund, mille täielik saladus pole isegi tänase päevani lõplikult selgitatud, ja ka unehäireid ning nendega seonduvaid haigusi on lõpmatu hulk. Kui rääkida unehäirest kui haigussümptomist, siis nimetatakse seda nii neurooside kui ka raskete närvisüsteemi- ja psühhiaatriliste haiguste kaaslasena.
Samas on vahel haigusliku tähenduse otsinguil jäänud tähelepanuta tõik, et inimeste unevajadus on individuaalne ja ka uinumise protsess on küllaltki erinev. Täiesti terveid inimesi tabab mõnigi kord periood, mil nad on ärevad, pakitsevad tegutsemisihast, loovad kujutluspilte tulevikust ja kõik see virvarr ei lase kaua uinuda.
Vahel on hilist uinumist peetud toimekate pereemade omaduseks, kes viivad maksimumi anda püüdes mõtted veel toimetamata jäänud töödest ja mured pere käekäigu pärast voodissegi kaasa. Pikenenud uneootuse aeg ei jäta ka mehi puutumata: sageli sugeneb see vastutusrikkast ja püüdlikust elulaadist, kus koormakandjale lisandub aina probleeme, kuid mahalaadimiseks jäävad vaid napid öötunnid. Sellest aga paraku ei piisa, eriti veel siis, kui polegi enam lihtsaid sõpru, kellega koos küünarnukke lauale toetada ja ilmaelu üle mõtteid vahetada. On vaid ärikaaslased, erakonnakaaslased ja opositsionäärid…
Arvutiga on dialoog ühepoolne ja pinged jäävad hinge, veel enam, informatsiooniküllus ujutab üle ja matab mõtteselgust. Eriti häiriv on olukord, kus hiline uinumine on kombinatsioonis varajase ärkamise vajadusega. Pidev unedefitsiit – mõtlen siin une kestust alla 7 tunni ööpäevas — kutsub esile päevase unisuse ja kurnatuse. Meelolu langeb ja inimene isegi vananeb kiiremini. Pikad unedefitsiidi perioodid võivad saada sügavamate ja kestvamate unehäirete, aga ka meeleoluhäirete ja psüühilise pingeseisundi põhjustajaks. Siin on kogenud psühhiaatri abi edasilükkamatult oluline. Iseravimine tablettidega, mis aitasid tuttavat naabrinaist, on mõttetu.
Looduses on kätte jõudnud pime aeg. Ka inimene on looduse rütmidega seotud. Valgusküllase ajaga võrreldes unevajadus suureneb. Kui hiline uinumine on mõnele inimesele alati omane olnud, siis tuleks tal nüüd oma hommikust uneaega pikendada, mitte loota pikkadele uinakutele nädalavahetuse puhkepäevadel. Paari päevaga oma unetarvidust ei korva. Küll võib une- ja ärkveloleku rütm veel rohkem häiruda.
„Ma ei saanud sõba silmale,“ on unevaeguse all kannataja sage kaebus. Samas jääb tal tähelepanuta päevane tukastamine. Ometi on päevane tukastamine üpris sage nähtus, nii näeme loengutel ja sõidukis tukastavaid inimesi, ka neid, kes ometi kurdavad halva uinumise üle. Tegelikult on ka tukastamine lühiajaline uinumine, mis võib minna üle kergeks uneks.
Uinumisraskusega võitleval inimesel oleks vaja vältida päevast tukastamist, küll aga luua just õhtuseks uinumisajaks selline miljöö, mis soodustaks rahulikku unne suikumist.
Mõned soovitused
Kindel on, et harjumuspärases voodis ja ka nohiseva kaasa kõrval tuleb uni ikkagi paremini. Pigem mõelda sellele, et vast oletegi teie see inimene, kellele on loodusest antud unetsükli eripära, et teie uinumise faas on lihtsalt pikem ja osake seda ärkvelolekut siis võimalikult mõnusaks teha, koguni nautida.
