Uuringus osalenud rootslastest patsientidest 40 protsenti leidis, et neid ei ole piisavalt informeeritud sellest, kuidas saaksid südame-veresoonkonna haigusi vältida. Vaid 18% uuringus osalejatest ütles, et arst mõõtis nende vööümbermõõtu.

Paljude arstide jaoks on vererõhk universaallahendus südame-veresoonkonna haiguste riski hindamiseks, kuid see on vaid üks haiguse põhjustest, leiab professor Åke Sjöholm, Stockholmi Södersjukhuseti Medicinklinikeni peaarst. Kui patsiendil ilmneb mitu riskifaktorit, mis näitavad nende haiguste riski, on eriti suur tõenäosus haiguse avaldumiseks, arvab Sjöholm.

Liiga suur vööümbermõõt (kõhurasv), vererasvade halb tasakaal, kõrge vererõhk, suitsetamine ja 2-tüübi diabeet suurendavad südamehaiguste riski. Uuring näitas, et sellekohased teadmised oli uuringus osalejate hulgas nõrgad. 6 protsenti normaalkaalulistest ja 64% ülekaalulistest uuringus osalejatest ei teadnud, et suur vöökoha ümbermõõt on üks südamehaiguste riskifaktoreid. Vererõhku oli mõõdetud igal kaheksast kümnel uuringus osalejal ning kuuel kümnest mõõdeti kolesterooli näitajaid.

Uuringus osalenud arstidest leidis absoluutne enamus, et nad regulaarselt kontrollivad enamikku südamehaiguste riskifaktoreid ning arvavad, et vaid väga väike osa patsientidest on ebapiisavalt informeeritud. Samal leiab 40 protsenti patsientidest, et neil puudub piisav informatsioon riskifaktoritest. Isegi ülekaalulistest arvas 32%, et arstid ei ole andnud neile vajalikku infot südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorite kohta.

Vööümbermõõt naistel üle 88 cm ja meestel üle 102 cm hinnatakse vöökoha rasvumiseks.

Allikas: doktorn.com