Veel täpsemalt rääkides on vaatluse all
fruktoos
.

Varem oleme lähemalt vaadanud ka aspartaami ohte ja mõju.

Ühel või teisel kujul oleme sellega kõik kokku puutunud. Seda leidub puuviljasuhkrus, mees ja lauasuhkrus. Kui võtta tavalise lauasuhkru magususeks 1, siis fruktoosi magusus on 1,2-1,7. Seega kulub seda kulub teiste magusainetega võrreldes võrratult vähem. See on põhjus, miks fruktoosi leidub nii paljudes rafineeritud toitudes ja toidulisandites.

Mida aga ei arvestata on see, et fruktoos on kõige probleemsem süsivesik. Miks ? Seda selgitab lühike biokeemiline analüüs.

Tavalise suhkru (peedi või roo) imendumiseks tuleb tema disahhariidne ülesehitus lammutada monosahhariidideks (glükoosiks ja fruktoosiks).

  • Glükoosi edasine liikumine rakkudes on sekundaarselt aktiivne ehk sõltub paljude tegurite koostööst (veres hoidmiseks ja lihaste tööks on vaja türoksiini, kasvuhormooni, adrenaliini; vastupidist toimet omab insuliin, mis toimetab glükoosi lihas-ja rasvarakkudese). Glükoosi saavad lihased otse kasutada.
  • Fruktoos imendub edasi passiivselt. Tema kasutamiseks energiaallikana tuleb ta eelnevalt maksas glükoosiks muundada ja siis vere kaudu lihastesse ja muudesse kudedesse transportida. Seega on fruktoosi efektiivsus lihase glükogeenivarude täiendamisel poole väiksem kui glükoosil.

    Osa söögikordadega saadud glükoosist salvestatakse maksas ja teistes kudedes glükogeenina. Neid kasutatkse söögikordade vaheaegdel energia tootmiseks. Maksa glükogeeni varud hakkavad tavaliselt lõppema juba mõni tund pärast söömist. Aktiivne liikumine sunnib maksa taas tööle ja energia saamiseks vajalik glükoos toodetakse varem teistesse rakkudesse tallele pandud glükogeenist. Kui toit on väga glükoosirikas, siis vere suhkrusisalduse vähendamiseks asub tööle kõhunäärmes toodetav insuliin. Tema juhib glükoosi deponeerimist rasvarakkudesse. Edaspidi saab neid kätte vaid koostöös uute süsivesikutega.

    Nüüd fruktoosist. Nagu juba öeldud, võib ka tema olla glükoosi algaineks, aga seda vaid juhul kui senini maksas ja lihastes tagavarana hoitud glükogeen on ära kulutatud. Juhul kui neid varusid jätkub, siis muudetakse maksa sisenenud fruktoos rasvaks. Fruktoosi puhul ei ole see protsess seotud insuliiniga, vaid fruktokinaasi (FK) ja atsetüül- CoA-ga (viimast aktiviseerib rasvatootmise kui kehal on energiat rohkem kui ära kulutatakse).

    Tavalise toitumise korral keha energeetilises seisundis glükoosi puudust ei ole. Ning isegi kui olete lõpetanud pikema trenni ja kulutanud ära lihastes ja maksas olnud glükogeenivarud, ei pruugi fruktoos nende varude täiendamiseks minna, sest … koos fruktoosiga sööme sageli ka teisi toite, mida lihased ja maks saavad kergemini glükoosiks muuta. Ning fruktoosi kasutatakse ikkagi suure tõenäosusega rasva tootmiseks. Näiteks: kui söögi ajal süüa süsivesikuid ning tarbida sinna juurde süsivesikuid sisaldavat fruktoosi (karastusjooke või suhkruga magustatud jooke), siis sellega kindlustategi rasvatootmise.

    Fruktoos tõstab ka vere kolesteroolitaset, kuna atsetüül-CoA on ka üks kolesterooli tekkimist soodustavaid aineid. Seega võib liigse fruktoosi tarbimine koos teiste süsivesikutega programmeerida keha rasvatootmisele. Kiirenenud rasvatootmisega kaasneb ka kiirenenud kolesterooli süntees.

    Peamiselt stimuleerib fruktoosi tarbimine väga madala tihedusega lipoproteiinide (VLDL) tootmist, mis omakorda konverteeritakse madala tihedusega lipoproteiinideks (LDL) - neid mõlemat tuntakse "halva kolesteroolina". Mida kõrgem on teie vere LDL tase, seda suurem on südame-veresoonkonna haiguste oht. Seega ei tee fruktoos teid mitte ainult paksuks, vaid tõstab halva kolesterooli taset veres.

    Kuni 60 %-l täiskasvanutest kaasnevad ulatusliku fruktoosi tarbimisega probleemid, mõnel inimesel hakkab paha 50 grammist fruktoosist päevas. Ja kui te pöörate edaspidi tootesiltidele, siis saate ka aru, miks rämpstoit kõhuvalu tekitab.

    Head küljed:

    Väidetavalt kasutab keha seda sperma tootmiseks. Nii, et mehed – arvestage sellega, kuid ärge üle pingutage.

    Fruktoos ei mõjuta vere insuliinitaset. Seda arvestatakse suhkruhaigust põdevate inimeste juures.

    Sportlased peaksid olema fruktoosi tarbimisel ettevaatlikud, kuna glükoos on lühemas perspektiivis lihastele energia andmiseks parem kütus.

    Kui te tegelete aga pikamaajooksu või jalgrattasõiduga ning tahate täiendada maksa glükogeenivarusid pärast pikka jooksu/sõitu, siis võiks tarbida nii fruktoosi kui glükoosi. Selliselt annab glükoos kohe teie lihastele energiat, fruktoos aga varustab glükogeeniga maksa.

    NB: Kui teil on aga probleeme rasvumisega, siis on mõistlik fruktoosi vältida.

    * * * * *

    Lugege tootesilte ning harige ennast. Kui te tahate rasva kaotada, siis ei tohiks fruktoos moodustada üle 10 % süsivesikute tarbimisest.

    Kui eesmärk on saavutatud, võite seda nõuet lõdvendada (muidugi juhul kui kolesterooliga pole probleeme). Nüüd te mõistate ka, miks mõnel inimesel on endiselt probleeme kolesterooliga, kuigi nad piiravad rasvatarbimist - sageli on fruktoos peidetud vaenlane nii teie heaolule kui kaalule!

    Suhkruasendaja - ASPARTAAM