Kuklavalu tekib tavaliselt kuklalihaste tihenemisest. Põhjusi selleks on palju — tõmbetuul, pikaajaline ebamugavas asendis olemine, sealhulgas une ajal, vale rüht, stress… Kaelaosa lihaste keeruline struktuur loob hulga võimalusi valulike sümptomite tekkeks: töötab 40 lihasgruppi, lugematu hulk närve ja kõõluseid, mis suunduvad seljast pea poole.

Kael peab kandma rasket peanuppu

Võrdlemisi hiljuti avastasid teadlased, et kaela piirkonnas asetseb tundlik närvikeskus, mis edastab tasakaalukeskusse infot pea seisundi kohta. Tihenenud kuklalihased põhjustavad sageli peapööritust.

Silmas peab pidama ka seda, et täiskasvanud inimese pea on küllaltki raske — kaalub 5-7 kilogrammi. See moodustab umbes 8% tema kehakaalust (kui pidada keskmiseks kehakaaluks 75 kg). Seega pole siis imeks panna, et kaelapiirkonna- ja õlavöötmelihased kipuvad olema ülepinges. Tagajärjeks on lihaste tihenemine ning sellega kaasnev valu kuklapiirkonnas.

Kas võimelda või minna arsti juurde?

Lihaste tihenemise puhul võib õppida vältima uusi valuhooge. Silmas peetakse siin juhtumeid, kui valu põhjus on täpselt teada, olgu see siis tõmbetuul või pikaajaline ebamugavas asendis olek, kui kaelapiirkonna lihased on kaua pinges olnud.

Kõige lihtsamaks väljapääsuks sellest olukorrast oleks ju valuvaigisteid võtta. Igas apteegis soovitatakse tervet hulka ravimeid, mis aitavad. Ometi on see vaid probleemi ajutine lahendus ning ravimite kasutamine on otstarbekas vaid väga tugeva, väljakannatamatu valu korral. Niipea, kui äge faas möödub, tasuks mõelda sellele, kuidas saaks harjutuste ja aktiivse eluviisi abil vältida valu kordumist.

Kõrvalekalded lülisamba kaelapiirkonnas välistavad aga eneseravi. Üksnes arst saab kontrollida lülisamba seisundit ning kindlaks teha võimalikud pitsunud närvijuured või muud hälbed. Kõik taolised nähtused tekitavad valu.

Pideva, kaelast käe suunas liikuva närviärrituse puhul kahaneb käte jõud — käed muutuvad tuimaks. Sel juhul tuleb teha üksikasjalik uuring kaelapiirkonna lülide liikuvuse suhtes. Sõltuvalt avastatud lülisamba struktuurihäiretest ja nende raskusastmest määravad arstid füsioteraapia ning lisaks ravivõimlemise. Sageli kaasatakse ka manuaalterapeut, kellest on suur abi häiritud funktsioonide taastamisel.

Harjutused kuklalihastele

Jõuharjutused. Nende abil on võimalik tugevdada kuklapiirkonna lihaskonda. Lihased peavad toimivale jõule vastupanekul pingulduma.

Asendi vahetus. Kui pea on pidevalt ühes ja samas asendis, võib lihaste liigse pinge tagajärjel tekkida kuklas äge valu. Püüa pead rohkem liigutada, katkesta aeg-ajalt töö ning vaata ringi või tee regulaarseid kohvi/teepause.

Rüht. Kui hoiad pead otse, siis kuklalihased lõdvestuvad. Rühi kontrollimiseks soovitatakse istuda ilma seljatoeta toolile (või võimlemispallile). Võta selline asend, otsekui keset pead kulgeks niit, mis tõmbab sind ülespoole. Langeta õlad, ära tõsta lõuga üles. Harjutuse esimesel etapil võid sõrmede vahele võtta juuksesalgu ning tõmmata seda kergelt üles.

Ortopeediline padi pea alla: kui magad küljel, jääb pea taha kallutatuks. Kukla alla seatud ortopeediline padi kindlustab une ajaks kuklalihaste lõdvestumise.

Seda sinu kael ei taha

  • Pearingid võivad kujutada ohtu lülisamba kaelapiirkonna lülivaheketastele.

  • Järsud pööravad pealiigutused ei ole head kaelaosa ligamentidele.

  • Liblikujumine asjaarmastajana, vee kohale tõstetud peaga: sellises asendis on kaelalülid pikaajalises pinges. Kui armastad ujuda, uju sageli ja kaua; katsu rohkem selili olla. Vaheta oma ujumisstiil krooli vastu.

  • Pinge ja stress võivad põhjustada kuklalihaste tihenemise. Kui sa ise ei suuda oma igapäevase stressiga toime tulla, on olemas spetsiaalsed kursused, mis võivad aidata.

  • Toimingud peast kõrgemal: kui riputad pesu kuivama või keerad elektripirni laelampi, ei pinguldu mitte üksnes lihased, vaid tekib rõhumine lülisamba kaelapiirkonnale hetkel, kui üles vaatad. Kasuta redelit, taburetti või palu pikematelt kaaslastelt abi.

  • Tõmbetuul: ebameeldiv tunne ning külm õhk kaelapiirkonnas võivad tekitada järgmiseks hommikuks kuklavalu.