Kipitav kurk või valu rinnas?
Kui põletik asub neelus, tekib kurgus kipitus ning pidev tahtmine välja köhida. Kui haigus pesitseb kõris, muutub hääl kähedaks, köha on haukuv. Kui probleem on hingetorus, kaasneb sellega valu rinnaku piirkonnas. Põletikulised bronhid tõukavad aga köha abil välja röga.
Tavaliselt on köha bronhiidi algusjärgus kuiv, mõne aja möödudes hakkab aga kogunenud röga eemalduma. Röga tekib selletõttu, et limasse, mida eritavad bronhiaalnäärmed, tungivad leukotsüüdid ja teised vererakud, mis täidavad kaitsefunktsioone. Hävitades haigusttekitavaid baktereid, hävinevad nad ka ise, muutudes rögaks.
Kui röga eraldub kergesti, siis hingab inimene normaalselt ning saab kiiremini terveks. Kui aga seda ei õnnestu välja köhida, tunneb haige end halvasti ning vajab rögalahtistavaid vahendeid. Vastasel juhul võib väljumata röga soodustada kopsupõletiku arenemist.
Köha võib olla kasulik?
Kasulik on köha siis, kui vabastab meid mittevajalikust. Sel juhul kaitseb köha meie organismi, tõugates välja tolmuosakesi, võõrkehi või röga.
Kuid bronhiaalastma puhul ei vabasta see meid millestki, vaid on hingamisteede ahenemise tagajärg. Siin on iseloomulikud köhahood, “kuivus” (röga puudumine) ning köha võib olla sedavõrd kurnav, et kutsub esile lausa oksendamise. Sama käib ka teise piinava haiguse, nimelt läkaköha kohta, mis on veel lisaks ka äärmiselt nakkav.
Köha iseloom määrab ka selle, millised ravimid kirjutab välja arst. Paljud ravimid, mis oleks nagu “köha vastu”, ei lõpeta tegelikult köhimist, vaid muudavad selle “kasulikuks köhaks”. Nende koostises olevad ained mõjuvad kas bronhide epiteelidele, soodustades röga moodustumist, või siis rögale endale, seda vedeldades. Selliseid ravimeid nimetatakse rögalahtistavateks.
Nende kasutamine ägedate respiratoorsete põletike puhul vähendab kopsupõletikku haigestumise tõenäosust, kuid vaid kahel tingimusel — haige peab ohtralt jooma ning hingama puhast jahedat õhku.
Köha lõpetada või siis vähendada võivad vaid preparaadid, mis mõjutavad ajus asuvat köhakeskust. Just neid ravimeid kasutatakse olukordades, kui organismile pole köha vaja, sest see ei too kergendust, vaid lisab haigele vaevusi.
Ägedate hingamisteede haiguste puhul ei tasu aga neid kasutada, sest vähendades köhimist, võib röga kergesti koguneda kopsudesse ning sellega võivad kaasneda juba rasked tüsistused.
Süüdi on magu, närvid ja ravimid
Kuid vahel pole ei külmetust ega ka kurgu ärritust, ometi on köha olemas. Miks?
Köha võib olla seotud mao reflukshaigusega. Kõrvetiste puhul toimub maosisu tagasivool söögitorru, sealt ka hingamisteedesse.
Väga sagedane põhjus on allergiline reaktsioon. See võib olla esimeseks bronhiaalastma tekke signaaliks. Seetõttu on väga oluline määrata kindlaks allergeen ning püüda siis seda vältida.
Kui väikelapsel on näiliselt põhjusetu köha, tuleb arvestada võimalusega, et midagi on sattunud tema hingamisteedesse. Väikseimagi kahtluse puhul tuleb kohe arsti poole pöörduda.
Krooniline köha vaevab närvilisi inimesi. Pole juhus, et paljud neist pidevalt köhatavad.
Vahel on aga pikaleveninud köha põhjustatud ravimitest — näiteks neist, mida kasutatakse hüpertoonia puhul.
Köhaga suguhaiguste arsti juurde?
Kohati on pikale veninud köha põhjus hoopis ootamatu mükoplasmoos, mis on kuse-suguelundkonna põletikuline haigus. Et haigusetekitaja välja selgitada, tuleb teha testid, seega tuleb patsiendil tõepoolest suguhaiguste arsti poole pöörduda.
Kuid enamasti on inimene nakatunud siiski õhu kaudu piisknakkuse tagajärjel. See võib juhtuda igas inimrohkes paigas. Kõige enam kannatavad selle all äriinimesed, kaupmehed ja kontoriametnikud. Õigesti ja õigel ajal pandud diagnoos aitab hoida nakatumise eest kolleege.
Loodusravi või keemia?
Lihtsast köhast võib jagu saada vaid tugev organism, ja sedagi siis, kui haigus kulgeb kergelt. Väga sageli tekib aga oht, et köha “läheb sissepoole”, mis tähendab, et alanud ülemiste hingamisteede põletikuga, levib allapoole — kopsudesse. Siis on aga haigust hoopis raskem välja ravida ning ka tagajärjed võivad tõsised olla.
Külmetusest tekkinud köha on parem ravida taimede kui “keemiaga”. Suurepäraseks abiks on üheksavägise juur või teeleht, männipungade ja leedrimarjade leotis. Head on ka koorega keedetud kartulite mähised.
Igal juhul tuleb köhasse suhtuda tõsiselt, sest see võib olla ka kopsuvähi, tuberkuloosi või bakteriaalse pneumoonia sümptom. Seetõttu ei tohiks venitada arsti juurde minekuga, eriti kui köha kestab juba kolmandat kuud.
