Millal minna arstile?

Kuigi tänapäeval on info erinevatest haigustest kergesti kättesaadav, ei pööra inimesed tihtilugu hoiatavatele sümptomitele piisavalt tähelepanu. Alljärgnevalt on ära toodud rida levinumaid sümptome/seisundeid, mida muidu terve inimene peaks oma tervise juures jälgima.

Medicover Eesti perearsti Ingrid Tälli arvates on tervis eelkõige väärtushinnangute küsimus. „Inimene peab endale teadvustama, mis on oluline, mitte ohkima lehte lugedes, et kaua võib — järjekordne artikkel vähist!” Dr Tälli sõnul tuleks vahel aeg maha võtta, mõelda oma tervise peale ja uurida vastavat kirjandust ning teatud eelsoodumuse või vanuse korral end ka regulaarselt kontrollida.

KÖHA – tugev köha on alati mõne teise haiguse sümptom. Kui sellega kaasneb ka kõrge palavik, vappekülm, hingamisraskused ja üle paari päeva kestev väga kehv enesetunne, tuleb kindlasti oma arstiga konsulteerida. Kui kerge köha, mis inimest nii väga ei häirigi, ei möödu paari-kolme nädalaga,

NAISED

EMAKAKAELAVÄHK

— seksuaalselt aktiivsed naised peaks iga kahe aasta tagant tegema PAP-testi, et kontrollida end emakaelavähi suhtes. Kindlasti tuleb arsti juurde minna, kui naisel esineb ebaregulaar­ne veritsus tupest, veritsus vahekorra järel või väga pikad menstruatsioonid.

RINNAVÄHK

— oma rindu peab kontrollima juba alates 20. eluaastatest. Haigekassa koduleheküljel on olemas ka õpetus, kuidas seda teha. Kuigi rindade röntgenuuringut­ ehk mammograafiat tehakse riikliku ennetusprogrammi raames naistele alates 50. eluaastast, võiks juba 40-aastane naine võimaluse korral lasta endale see uuring teha.

SÜDA

— pärast menopausi ei kaitse naissuguhormoonid enam naise südant. Seepärast võiks pärast 50. eluaastat lasta arstil kontrollida veresuhkrut, kolesterooli ja vererõhku.

LUUTIHEDUS

— alates 65. eluaastast peaks naised kindlasti laskma oma luutihedust mõõta. Juhul, kui naisel on olnud varane menopaus, võib see uuring olla vajalik juba varem.

tuleb samuti arsti poole pöörduda, sest selle taga võib olla mõni krooniline põletik või halvimal juhul isegi kopsuvähk.
PALAVIK — kõrge palaviku puhul, mis pärast palavikualandaja võtmist üksnes tunniks alaneb ja siis jälle kõrgele tõuseb (üle 38,5), tuleks kindlasti arstiga ühendust võtta. Ohtlik võib olla ka pidevalt kestev väike palavik, mis võib viidata mõnele põletikule või halvaloomulisele haigusele.
SUURENENUD LÜMFISÕLMED — kui inimene põeb samal ajal mõnda viirushaigust, siis on suurenenud lümfisõlmed tavaliselt sellest tingitud. Kui aga lümfisõlmed on suurenenud üle paari nädala, nende läbimõõt on suurem kui 1 cm ja neid on juba rohkem, tuleks arsti vastuvõtule minna.
SÜNNIMÄRGID — kui tekivad muutused sünnimärgi kujus, suuruses ja värvuses, sünnimärgid narmendavad või veritsevad, tuleb kindlasti arstile minna. Heledanahalised inimesed, kellel on niigi palju sünnimärke, peaksid kindlasti konsulteerima nahaarstiga, et välja selgitada, kui sageli on vaja kontrollis käia. Need, kelle lähisugulastel on esinenud nahavähki, peaksid samuti korrapäraselt kontrollis käima, sest neil on mõnevõrra suurem risk kasvaja tekkeks.
HAMBAD — kord aastas tuleb kindlasti käia end hambaarstile näitamas. See tuleb mitu korda

MEHED

SÜDA

— kuna südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestutakse tänapäeval üha nooremalt, võiks juba 30–40-aastased mehed lasta oma südant kontrollida ja teha koormustesti. Riskiteguriteks on siin ülekaal, suitsetamine, ebatervislikud eluviisid.

EESNÄÄRMEHAIGUSED

— eesnääret tuleks kontrollida vanuses 45–60. Kui probleemid ilmnevad varem, tuleb ka varem arsti poole pöörduda, mitte jääda lootma Prostamol Unole. Kuna mehed on tihti kinnisevõitu ega taha alati arstile probleemist rääkida, soovitab dr Täll ennast ise testida, et saada julgust arstile pöördumiseks. Vastavad testid leiab näiteks kliinik.ee leheküljelt.

odavam, kui hakata hiljem lagunevaid hambaid lappima. Terved hambad on väga olulised ka inimese üldise tervise seisukohast.
DRASTILINE KAALUKAOTUS/-TÕUS — kui inimese elus ei ole toimunud suuri muutusi, ta ei ole stressis, üleväsinud jms, aga on paari kuuga kaotanud või juurde võtnud rohkem kui viis kilo, tuleb kindlasti arsti jutule minna. Selle taga võivad olla nii kilpnäärmehaigused, hormonaalsed häired jms ning halvimal juhul isegi pahaloomulised kasvajad.
KROONILINE VÄSIMUS — kui inimene on piisavalt puhanud, ei ole hullumeelselt tööd rabanud ega püstijalu viirushaigusi läbi põdenud, võib krooniline väsimus viidata sellele, et organismis on midagi korrast ära: kehvveresus, kilpnäärmetalitluse häired, depressioon jne. Riskigrupina toob dr Täll välja äsjasünnitanud naised, kes kipuvad arsti poole pöördumisega tihti venitama, pidades väsimust loomulikuks.
MÄDAPUNNID/PAISED — kui paise on suurem, neid on rohkem või tegemist on juba tugeva karvanääpsupõletikuga, tuleb kindlasti minna arstile.
PIDEV JANU/SAGE URINEERIMINE — võivad olla diabeedi tunnused. Kindlasti tuleb konsulteerida oma arstiga.

Lisainfo
www.haigekassa.ee
www.kliinik.ee

Tühiseid terviseprobleeme pole olemas

Kuigi inimesed pööravad oma tervisele üha enam tähelepanu, on siiani üsna levinud valehäbi, et iga väiksema tervisehäirega ei tasu arsti tüüdata, nii võib aga mõnigi tõsine tõbi jääda õigel ajal avastamata.

SL Meediku ravikeskuse üldarst Sven Lindström soovitab inimesel alati, kui tal endale tundub mingi tervisemure tühine, arstiga konsulteerida. „Ei saa olla lolle küsimusi, saavad olla ainult lollid vastused,” julgustab Lindström inimesi rohkem küsima ja suhtlema, sest arst ei suuda isegi parima tahtmise juures kõige peale tulla ning ise kõike uurida. Nii võib näiteks pidev väsimus viidata madalale hemoglobiinile või väike kauakestev köha, mis inimest ennast nii väga häirigi, olla üks kopsuvähi tunnuseid. Aga ei pruugi.

Lindströmi arvates oleks igale patsiendile vaja usaldusarsti, kelle poole alati pöörduda ja kellele saab kõikidest oma muredest rääkida: „Nagu vanasti oli inimesel kirikuõpetaja ja oma advokaat, kelle juurde alati mindi.” See arst ei pea olema tingimata perearst, vaid ükskõik milline meditsiinilise kõrgharidusega inimene, mõni eriarst või kas või röntgenoloog, lisab Lindström.
Usalduslik suhe oma arstiga on eriti oluline just meeste puhul. Eesti mees eriti arsti juurde ei kipu ja oma tervisest ei räägi, eriti veel intiimsemat laadi probleemidest. Pidev ärevus ja mure oma tervise pärast tekitavad aga juurde lisaprobleeme, mis võivad viia tõsiste tervisehäireteni nagu organismi hormonaalsed muudatused ja stress.

„Arst kuulab ära, annab nõu ja vajaduse korral kirjutab kas retsepti või määrab uuringu,” on Lindströmi arvates tihti abi lihtsalt mure jagamisest. Tänapäeval saab igaüks selleks valida ka just omale sobiva võimaluse: kes läheb arsti vastuvõtule, kes helistab või saadab meili.

Allikas: PULSS

Ajakirja PULSS saab lugemiseks kaasa haarata järgmistest kohtadest: Kino Artis, Reval Cafed, spordiklubid MyFitness Status Club, Sparta, Kalev Spa, Horizon Travel jpt. kohtadest.