Millal minna mammoloogile?
Mammograafiat tehakse rinnakaebustega naistele alates 30.eluaastast. Rinnakaebuste puudumisel soovitatakse (35.)40.eluaastal läbi teha nn “baasmammogramm”. Premenopausis naistele tehakse mammograafiat ainult menstruaaltsükli esimeses pooles (5-15 päev peale menstruatsiooni algust).
Rindade ultraheliuuring on esmane uuring alla 30a rinnakaebustega naistel (sõltumata menstruaaltsükli faasist). Üle 30a rinnakaebustega naistel kasutatakse rindade ultraheliuuringut täiendava uurimismeetodina lisaks mammograafiale.
Kas mammograafilisele uuringule saab ka saatekirjata? Kui palju maksab uuring?
Mammograafilisele uuringule on võimalik saada kolmel erineval moel — saatekirjaga, sõeluuringu kutsega (2006 saavad sõeluuringu kutse 1948, 1949, 1951, 1952 ja 1956 a sündinud Haigekassa kindlustust omavad naised) ja makstes uuringu eest ise (naised, kellel ei ole Haigekassa kindlustust või siis kes ei soovi võtta saatekirja). Esimesel kahel juhul on uuring naistele tasuta, isemaksjatele maksab Tartu Ülikooli Kliinikumis mammograafia 450 krooni ning rindade ultraheliuuring 360 krooni.
Kui uuringul avastatakse kahtlane leid, mis saab edasi?
Kui rinnauuringul avastatakse tuumorikahtlane leid, püütakse seda esialgu täpsustada (vajadusel võetakse biopsia e koeproov). Kui diagnoositakse maliigne tuumor või ei saa seda operatsioonita välistada, suunatakse naine kohe mammoloogi vastuvõtule. Edasine diagnostika ja ravi toimub mammoloogi järelvalve all.
Kas rindade röntgeniuuring on tervisele ohtlik?
Mammograafia kasutab kujutise saamiseks ioniseerivat kiirgust ja pole seetõttu mitte täiesti ohutu. Seetõttu ei tehtagi mammograafiat alla 30a naistele, kelle rinnakude on kiirguse mõjudele eriti tundlik. Samas on kaasaegsete mammograafide poolt kasutatav kiirgusdoos niivõrd väike, et reaalset ohtu see naistele ikkagi ei kujuta. Seni ei ole ükski uuring suutnud tõestada mammograafia vähkitekitavat toimet. Rindade ultraheluuring ei kasuta ioniseerivat kiirgust ja on naistele ohutu.
Mida kujutab endast sõeluuring?
Skriining ehk sõeluuring on süstemaatiline kogu rahvastikule või selle teatud osale suunatud meditsiiniline läbivaatus asümptomaatilist haigust põdevate või haigusriskiga isikute avastamiseks. Rinnavähi varajasel avastamisel on kõige tõhusamaks vahendiks mammograafiline sõeluuring.
Mille alusel valitakse kutsutud naiste vanusegrupp?
Sõeluuringu vanusegrupid valitakse epidemioloogiliste näitajate alusel — rinnavähi esinemissagedus suureneb pärast 40ndat eluaastat ja saavutab maksimumi pärast 50ndat eluaastat. Rahvusvaheliselt kuuluvad rinnavähi sõeluuringugruppi 40-69 aastased naised. Eestis saavad sõeluuringukutse (45)50-59a naised, kes omavad Haigekassa kindlustust (seni maksab sõeluuringu eest Haigekassa). Soovitav sõeluuringu vahe on kaks aastat.
Kui naine ei pöördunud kutse saamisel mammograafia kabinetti, kas ta saab tasuta uuringule minna järgmisel aastal?
Sõeluuringu kutsel on märge, et soovitavalt peaks naine uuringule registreerima 1 kuu jooksul kutse kättesaamisest alates. Loomulikult on meie süsteem paindlik ja patsiendisõbralik ning üldjuhul võetakse kutsetega naisi statsionaarsetes kabinettides uuringule kogu aasta vältel (naistel on alati võimalik leida endale sobiv uuringule tuleku aeg ning vajadusel seda ka muuta). Iga uue aasta I kvartalis võetakse uuringule ka eelmisel aastal kutse saanud naisi. Hiljem me varasemate aastate kutsetaga naisi üldjuhul tasuta uuringule ei võta. Erinev on situatsioon aga mobiilse mammograafiabussi korral. Kuna buss viibib erinevates keskustes vaid kindla aja vältel, on loomulik, et seal saab uuringut teostada vaid selle aja jooksul, kui buss antud kohas viibib.
Mida lisada lõpetuseks?
Tahaks kõigile naistele rõhutada, et rinnavähk on väga salakaval haigus ja ei anna varases arengujärgus mingeid olulisi kaebusi! Seega — kaebuste puudumine ei välista rinnavähi võimalust. Haiguse prognoos aga sõltub põhiliselt just varasest avastamisest ja täna on võimalus varases staadiumis avastatud rinnavähiga naised terveks ravida!
Mammograafiline sõeluuring avastab rinnavähki kuni kaks aastat varem kui see on võimalik kliiniliste meetoditega. Iga naine saab ise olla aktiivne ja hooliv oma tervise suhtes — hinnates individuaalselt oma riskifaktoreid, kontrollides regulaarselt (kord kuus) ise oma rindasid, külastatdes rinnakaebuste puudumisel regulaarselt (nii iga kahe-kolme aasta tagant) oma pere- või naistearsti, pöördudes rinnakaebuste tekkimisel kohe arstile ja osaledes regulaarselt rinnavähi sõeluuringul, kui saabub sõeluuringu kutse.
Rohkem infot rinnavähist ja rindade kontrollist leiad www.cancer.ee alajaotusest Vähkõve ennetamine.
