Millised allergeenid meid tööl varitsevad ja kuidas tuleks vältida allergeenide ohtlikku mõju tervisele?

Eriti oluline teada kemikaalidega töötades!
SILMAD
SILMAD, allergiaFoto: Karin Kaljuläte

Eesti vabariigis on ametlik kutsehaiguste loetelu, mis paigutab allergeenid kutsehaiguste põhjustajate loetellu. Nimelt määruse § 5 lõikes 2 on öeldud otsesõnu, et loetellu kuuluvad ka kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud allergiat tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel. Kõikidest registreeritud kutsehaigustest on umbes 10% põhjustatud töökeskkonnas esinevatest ohtlikest kemikaalidest.

Näide elust enesest — kuidas nii, et väike kokkupuude ja palju häda?

Aastaid tagasi uuris Tööinspektsioon juhtumit, kus ühes väikeses ehitusfirmas diagnoositi töötajal kutsehaigus, allergiline kontaktdermatiit. Töötaja oli selle saanud kokkupuutest epoksüvaikudega.

Tööandja ei suutnud mõista, et selline haigus nagu allergia võiks olla ka kutsehaigus ja haiguse põhjuseks võiks olla nende ettevõttes kasutatavad materjalid. Tööandja sõnul oli kokkupuude epoksüvaikudega töötajal lühiajaline (hinnanguliselt kaks kuud) ja selle aja jooksul ei saa ju ometigi töötajal püsivat kahjustust välja kujuneda! Epoksüvaigud on põranda kattematerjalidena laialt kasutusel ja töödejuhataja oli enda sõnul suurte kogemustega spetsialist, kes nende materjalidega töötamisest on saanud teadmisi ka väljaspool Eestit. Töö tegemiseks koostatud ohutusjuhendis ei olnud tööandja epoksüvaikudega tööd kahjulikuks pidanud ning kirjutas otsesõnu, et töö nende põrandakattematerjalidega (vaikudega) ei ole tervisele kahjulik ega näinud ette mingeid erilisi kaitseabinõusid ega kaitserõivaid. Töö oli tavapärane ja ka kaitsevahendid pigem tavapärased.

Seotud lood:

Kahjuks oli tööandja jätnud tutvumata väga oluliste dokumentidega, milleks olid kasutatavate kemikaalide ohutuskaardid. Nendes oli selgelt välja toodud, et tegu on ärritavate ja ülitundlikkust põhjustavate kemikaalidega ning ohutusabinõudena nähti ette nii korralikke hingamisteede kaitsevahendeid kui ka epoksüvaikudele vastupidavaid tööriideid ja töökindaid.

Selle juhtumi valguses uuriti põhjalikult ka erialakirjandust, et selgitada tööandjale, miks töötaja haigestus.

  • Allergilist kontaktdermatiiti tekitavad paljud iseenesest ohutud kemikaalid.
  • Haigustunnus võib sõltuvalt ainest ilmneda vähem kui tund või mõni ööpäev pärast kontakti.
  • Allergilise kontaktdermatiidi puhul võib mõnikord dermatiiti näha juba samal päeval pärast kontakti. On tüüpiline, et reaktsioon muutub 4-5 päeva jooksul tugevamaks.
  • Allergia kujunemist soodustab väline koormus.
  • Allergilise kontaktdermatiidi põhjustajad on ka epoksüühendid.
  • Epoksüühendid kuuluvad ainete hulka, mis põhjustavad varast allergilist kontaktreaktsiooni, mille puhul avalduvad sümptomid 1-2 ööpäeva pärast kontakti. Nahatestides on epoksüvaik põhjustanud varast kontaktrektsiooni ja anafülaktilisi sümptome.
  • Epoksüvaigud on paigutatud tugevate sensibiliseerijate rühma.

(„Allergoloogia”, toimetanud Maie Laaniste, AS Medicina 2002).

  • Kokkupuutest epoksüvaiguga kuni kontaktallergia väljakujunemiseni võib olla küllaltki lühike (vähem kui 1 kuu kuni mõni aasta).
  • Iga üksik ja juhuslik kokkupuude allergeeniga (epoksüvaiguga) võib olla ülitundlikkusreaktsiooni vallandajaks.
  • Epoksüühendid võivad põhjustada kontaktdermatiiti sattudes vahetult nahale, aga ka õhu kaudu edasi kandudes. Tüüpilised haaratud kohad on sõrmed, sõrmede vahed, käsivarred kuni randmeteni ja silmalaud.

(„Handbook of Occupational Dermatology” L. Kanerva, P. Elsner, J. E. Wahlberg, H. I. Maibach, Springer 2000).

Eespool kirjeldatud juhtumi õpetussõna võiks olla aga järgmine: ka esialgu ohutuna näivad kemikaalid võivad põhjustada tervisekahjustusi ning eelkõige tuleb tutvuda ikkagi kasutatavate kemikaalidega põhjalikumalt.
Tegelikult ei olnud kasutatavad epoksüvaigud üldse ohutud ja on allergiamaailmas väga tuntud.

Mis on üldse allergia?

Loe veel

Doktor Kaja Julge kirjutab portaalis kliinik.ee, et allergia tähendab organismi immuunsüsteemi reaktiivsuse muutumist mingi teguri suhtes, millele immuunsüsteem esmasel kokkupuutel ei reageerinud. Seega on tegu „teisiti” reageerimisega, tavalisest suurema tundlikkusega või ülitundlikkusega mingi aine või teguri (antigeeni) suhtes, mida sel juhul nimetatakse allergeeniks.

Ülitundlikkust võivad põhjustada näiteks toiduained, ravimid, sissehingatavad osakesed, putukamürk, loomakarvad jne. Allergia puhul on eelkõige tegu immuunsüsteemi ülitundlikkusreaktsiooniga, st kaitsega, kuid antud juhul liiga tugeva kaitsega mingi täiesti kahjutu või suhteliselt ohutu teguri suhtes. Teiseks allergia iseloomulikuks tunnuseks on spetsiifilisus, st allergiline reaktsioon tekib konkreetsel inimesel ainult kindlate allergeenide suhtes, kusjuures nende hulk võib aja jooksul suureneda.

Kuidas kindlaks teha, kas töötaja puutub kokku allergeenidega?

Nagu eespool kirjutatud tsitaadist on võimalik lugeda, siis võivad olla allergeenideks väga paljud erinevad ained. Töökeskkonnas on nendeks enamasti kemikaalid, kuid võib olla ka bioloogilist päritolu allergeene.

Kas üks või teine kemikaal võib ülitundlikkust põhjustada või mitte, tuleb otsida nende kohta vajalikku teavet. Esmaseks infoallikaks on kemikaali pakend, eeldusel, et vastav kemikaal on villitud originaalpakendisse, mitte ei vaata meile vastu limonaadipudelist.

Allergiat põhjustavate ohtlike kemikaalide märgistamisel tehakse vahet, kas tegu on hingamiselundite või naha sensibiliseerimisega.

Hingamiselundite sensibiliseerimise märgistuselemendiks on punasega ääristatud rombis olev torso.

Naha sensibiliseerimise märgistuselemendiks on aga punasega ääristatud rombis olev hüüumärk.

Seega peab ohutunne suurenema, kui näed kemikaali pakendil neid kahte ohupiktogrammi.

Edasi tuleb loomulikult vaadata, milline on kasutatud ohulause. Ohulaused antakse tähe H ja kolmekohalise numbri kombinatsioonina ning selgitavas tekstist leiame sõna „allergia”, „allergiline”.

Meie töökeskkonnas on kasutusel allergeenid, mida edasi teha?

Edasised juhised, kuidas ohutult ühe või teise kemikaaliga töötada, leiab juba kemikaali ohutuskaardilt. Selles antakse täpsed nõuded, milline peab olema töökeskkond (näiteks, kas kemikaaliga töötamine vajab eraldi väljatõmbeventilatsiooni või piisab lihtsalt hästiventileeritud ruumist), millised peavad olema kasutatavad isikukaitsevahendid ning milline on sobiv kemikaali hoiustamise meetod.

Millised on enamlevinud allergeenid töökeskkonnas?

Kogu maailmas on kasutusel 100 000 — 300 000 kemikaali ja aastas võetakse kasutusele ligi tuhat uut kemikaali. Seega tõuseb kasutatavate kemikaalide hulk iga aastaga. Kõikidest kasutusel olevatest kemikaalidest võivad 10-25% olla ka allergeenid.

Hingamisteede sensibiliseerimist põhjustavad tuntumad ained on mitmesugused liimid, värvid, vaigud, pindade kaitsevahendid, ravimid, toidulisandid, puhastusvahendid, keevitusaurud, -metallid, juuksevärvid, pleegitusained, tekstiilikemikaalid, tekstiilikiud.

Naha sensibiliseerimist põhjustajad on aga mitmesugused metallid (nikkel, kroom, koobalt), vaigud, plastid (kampol, epoksüvaigud, isotsüanaadid, akrülaadid, formaledhüüd), värvained (parafenüüldiamiin, riidevärvid), desinfektsioonivahendid, lõhnaained, kummivalmistamise kemikaalid, lahustid, pinnakaitsevahendid.

Kuidas vältida kahjulikku mõju töötaja tervisele?

Abinõud terviseriski vähendamiseks on piisavalt täpselt loetletud valitsuse määruses, mis käsitleb ohtlike kemikaalide kasutamise töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Need on universaalsed kõikide kemikaalide puhul:

Esmane ülesanne on püüda ohtusid vähendada tööprotsessi optimeerimisega ning eeskätt on prioriteet tegevustel, mida võiks nimetada kollektiivseks kaitseks:

  • ohtlikel kemikaalidel põhineva tehnoloogia asendamine ohutumaga;
  • ohtliku kemikaali asendamine ohutumaga;
  • ohtlike kemikaalidega kokkupuutuvate töötajate arvu vähendamine;
  • ohtlike kemikaalidega töötamise aja lühendamine;
  • ohtlike kemikaalide koguste vähendamine töökohal.

Kui aga eespool nimetatud abinõud ei taga piisavat kaitset, pole piisava tõhususega, tuleb lisaks ohte vähendada parema töökorraldusega, liikudes üldiselt pigem üksikule:

  • õigete töövõtete kasutamine;
  • töötajate ohutust tagavate seadmete ja tehnoloogiate kasutamine;
  • asjakohaste töövahendite ja materjalide kasutamine;
  • seadmete regulaarne tehniline kontroll ja hooldamine.

Mida rõhutada kokkuvõtteks?

  • Mitte mingisugust ohutegurit töökeskkonnas ei tohi eirata! Ka pealtnäha (esialgu arvatud) ohutuna näiv aine võib põhjustada palju pahandust.
  • Allergia kujunemist soodustab ka füüsiline koormus töökeskkonnas.
  • Enamasti on ohtlikel kemikaalidel olemas vajalik info (eeldusel, et neid ei tooda kuskilt kolmandatest riikides, kuhu Euroopa Liidu direktiivid ei laiene).
  • Iga kemikaal on mürk. Mürgi kogus sõltub kogusest, kuid vahel piisab ka üliväikesest kogusest ja lühiajalisest kokkupuutest.

Artikkel on avaldatud Tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare