Minu hambalugu: kuidas ma proteesiliimiga hambaid pesin

Käisin ämma ja äiaga Hiiumaal puhkamas. Ma tean, et kõlab masohhistlikult, aga nii see oli. Ämm ja äi on mul väga toredad ja nemad ei mängi selles loos kandvat rolli... vaid hoopis hambapasta või ....!?

Nagu ikka reisile minnes juhtub, ununeb maha mõni oluline vidin ja nii seegi kord, nimelt hambapasta. Kohalikus külapoes hakkas silma paras, väiksemat sorti pastatuub, millel toretsemas kiri Blend-a-med. Ost tehtud ja asi unustatud kuni järgmise hommikuni.

Järgmise päeva hakul kiirustasin siis koos oma ilusa ja uue tuubikese ja hambaharjaga eelmise õhtu liha ja kalaluid suust eemaldama. Juba tuubi avades lõi lambike peas korraks põlema, kuna pasta värv oli kahtlaselt beebi pepu tooni. Tuluke lõi uuesti põlema kui pastat harjale määrides oli see ollus ebaharilikult tihe ja paks, aga millal enne on sellised asjad vana pioneeri ja kommunistlikku noort seganud? Hakkasin siis jõuliste tõmmetega oma hambaid nühkima ja mida kauem ma seda tegin, seda enam jõudu ma vajasin, sest hari ei libisenud enam tavapäraselt mööda klahve vaid kippus kinni jääma. Kogu suhu doseeritud pasta oli ühtlaelt paigutunud hammaste vahele nii, et keelega katsudes ei saanud aru, kus üks hammas lõppeb ja teine algab. Maitsest ei tahaks ma üldse rääkida. Siis tundus, et on õige aeg uurida tuubilt säilivusaega. Pimestatud tuubi esiküljele maalitud värvilistest kirjadest, polnud ma tagaküljele pilku visanud. See oli PROTEESILIIM.

Selles loos on mitu moraali, aga ma rõhutaks ühte. Kallid kaasmaalased, olge ettevatlikud reklaamikuradiga, kes tambib teie alateadvusesse erinevaid välismaakeelseid ja arusaamatuid tähekombinatsioone. Kui teie mõistus on omaks võtnud, et kobras võrdub hambapasta ja B.......med võrdub hambapasta, on aeg abi saamiseks arsti juurde pöörduda.

Loe veel:

Minu hambalugu: Arst: kas te parandate ise oma hambaid?