Minu võitlus vähiga: mis juhtub, kui keha ravimitele valesti reageerib?

Kärt Krikmann on noor ja kaunis eestlanna, kes elab juba mitu aastat Itaalias Alpide vahel. Tema blogi Cattiva’s Closet on juba laialt tuntud moe, ilu ja elustiili blogina, kuid nüüd otsustas Kärt jagada oma lugejatega midagi palju suuremat, olulisemat — ta räägib oma võitlusest vähiga, soovides sellega eeskujuks ja hoiatuseks olla kõigile neile, kes ei pea regulaarset arsti juures kontrollis käimist oluliseks.

Loe kindlasti ka Kärdi eelmisi lugusid:

Diagnoos — munasarjavähk

Mida sa tunned, kui su sees kasvab surm ise?

Elust kanüülide ja voolikute keskel

Esimene keemiaravi mitmetest...

Elus esimest korda võin enda üle uhkust tunda

Olen ootamisest väsinud…

Neljas keemiaravi seljataga, juuksed kasvavad juba mühinal

Miks ei tohi internetist oma haiguse kohta lugeda...

Keemiaravi ootamatu ja ebameeldiv tagajärg

"Mul on sinust kahju, tütreke!"

Ma olen väsinud. Käisin täna neljanda tsükli esimeses teraapias ehk kokkuvõttes kümnendas keemiaravis. Tsükli esimene ravi kestab tunde ja on oma olemuselt kõige "raskem". Nägin täna esimest korda, kuidas inimesele ravim allergilise reaktsiooni tekitas. Tegu oli vanema härrasmehega, kes istus põhimõtteliselt minu vastas. Igatahes, kui mees teraapiaga alustas, tundus, et kõik toimis. Kusagil kümne minuti pärast või nii, läks mees näost tulipunaseks ja hakkas hingeldama. Ta kurtis, et tal käib pea ringi ja rinnust valutab.

Õde jooksis patsiendi juurde ja keeras keemiaravimi nn kraani kinni. Kohe kutsuti ka arst, kes patsiendi üle kontrollis ning seejärel lasti talle veeni midagi, mis allergilise reaktsiooni peatas. “Mõtlesin, et suren,” oli mees šokeeritud. Õnneks saadi olukord kiiresti kontrolli alla. Paraku on iga keha eriline ning reageerib ravimitele erinevalt.