Krooniline unepuudus mõjub halvasti kogu organismile ning tasub tähele panna, et tervisehädad hiilivad ligi üsna märkamatult, et siis ajapikku järjest süveneda. Kõigepealt tunneb inimene end üldiselt väsinuna nii kehalt kui vaimult, tuju on kehvem, elurõõm väheneb ning immuunsüsteem nõrgeneb. Pikemaajaline unepuudus ja unehäired võivad põhjustada südame rütmihäireid, kõrget vererõhku ja depressiooni, magamatust on arvatud isegi vähi tekkepõhjuste hulka.
Magamatus ei ole kohe kindlasti mitte vaid ühe inimese isiklik probleem, sest väsimuse ja tukkumajäämise tõttu tuleb ette õnnetusi, mis ka kaasinimesi mõjutavad. Ühe Bayeri uuringu kohaselt on praktiliselt iga neljanda surmaga lõppenud liikusõnnetuse taga roolis magama jäänud autojuht. Saksa uneuurija professor Jürgen Zulley on täheldanud, et suurem osa õnnetustest juhtub kas varastel hommikutundidel või varasel pealelõunal, mis langeb ajaliselt kokku keha bioloogilise madalseisuga.
Kõigele lisaks magame me järjest vähem, kunagisest üheksa tunni pikkusest ööunest on alles jäänud napp seitse tundi — kui sedagi. Kuigi kaua-magajaid sagedasti unimütsideks tembeldatakse, on neil ehk isegi õigus, sest regulaarne ja tervislik uni on see, mis tagab meie organismi korraliku funktsioneerimise.
Teadlased on kindlaks teinud, et inimese keha juhib 90-minutiline puhke- ja aktiivaja rütm. Kui voodisse minnes kohe uni ei tule, tasub oma uneaja algust natuke nihutada. Pool tundi varem või pool tundi hiljem magama minnes õnnestub ehk õiget uinumise hetke paremini tabada. Oluline on sisse viia enam-vähem korrapärane elurütm, kindlal ajal magamaminek aitab kehal unele paremini häälestada. Ka regulaarsed söögiajad aitavad organismil end õhtuks paremini ette valmistada. Igaõhtused pisikesed rituaalid aitavad samuti kosutava une tulekule kaasa. Olgu selleks rituaaliks siis pisut lugemist, lemmikmuusika, tass teed, kuum vann või hoopiski väike jalutuskäik, mis vaimul puhata laseb. Teesõbrad võiksid valida tassi kummeliteed või ka palderjani- või melissiteed, mis kõik rahustavad ning rahulikuma une toovad. Kuigi sagedasti on õhtu ainukeseks ajaks, mil pisut sporti teha jõuab, ei tasu aktiivsemat liikumist väga hilisele õhtutunnile jätta, sest sportides keha pigem “ärkab” ning hiljem võtab uinumine sellevõrra rohkem aega.
Voodit ei tasu kasutada töö tegemiseks, söömiseks või teleka vaatamiseks, sest siis oskab organism seda just magamisega seostada ning uni tuleb kiiremini. 
