Nahaarst Dr Pille Konno paneb päikesepüüdjatele südamele: tervislikku päevitust ei ole olemas
Päike on hakanud end taas pilve tagant ilmutama ja nii küsisime Dr. Pille Konnolt, Ida-Tallinna Keskhaigla vanemarstilt, nõuandeid päevitamise ja päikesekaitse kohta.
Mida tähendab SPF-kaitse? Kui suur kaitsefaktor on Eestimaa suvepäikese puhul piisav?
SPF on lühend pärineb inglise keelsest väljendist sun protection factor — see tähendab päikesekaitsefaktorit. Tegemist on tegelikult matemaatilise valemiga. Väga lihtsustatult seletatuna SPF number näitab, kui kaua võib päikese käes viibida ilma naha päikesepõletust saamata. 1 SPF= MED (minimaalne erüteemi doos, mida mõõdetakse minutites). MED sõltub pärilikust naha fototüübist. Eurooplastel, valgenahalistel on MED enamasti 15-20 minutit, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 min ja vähem. Mida suurem on SPF numbriline väärtus, sea kauem saab viibida päikese käes ilma, et tekiks naha päikesepõletus.
Seega, kasutades päikesekaitsevahendit faktoriga 30 ja võttes arvesse oma naha vastupanuvõimet päikesele 15 minutit, siis antud kaitsekreemi kasutades saab päikese käes viibida 30 x 15 minutit=450 minutit (ehk 7,5 tundi). Probleem on aga selles, et SPF arvutatakse UVB doosi alusel. Kui kasutada päikeseblokaatorit, siis valida pigem laia spektriga (UVA + UVB kaitsega) päikesekaitsevahend.
Kuidas kaitsta ennast päikese eest õigesti? Kas lisaks kreemidele tuleb kasutada ka mingeid teisi meetmeid?
Parim kaitse on kerge õhku läbilaskev riietus ja peakate. Või siis jälgida kella — soovitav oleks mitte kella 11 ja 16 vahel viibida riieteta otsese päikesekiirguse käes. Kõige parem oleks selles ajavahemikus viibida varju all. On ka olemas käevõrud ja käepaelad, mis annavad värvi muutusega märku, et aeg on varju minna.
Kuidas tervislikult päevitada?
Kahjuks peab ütlema, et tervislikku päevitust ei ole olemas. On küll tervislik viibida värskes õhus, kuid nahk ei peaks sedavõrd palju päikesekiirgust saama, et ta pruuniks läheb. Päevitus on naha vastus reaktsioon UVK kahjustavale toimele. Nahk hakkab tootma suuremal hulgal pigment melaniini, et UVK kahjustav toime naha sügavamate kihtideni ei jõuaks. Iga päevitusega lisandub nahale erinevaid kahjustusi, pigmentatsioonihäireid. Päevituse tulemusena kiireneb naha vananemine, samuti tõuseb nahavähi ja melanoomi tekke risk. Uuringutes on leitud, et melanoomi haigestumise riski tõstavad päikesepõletused lapsepõlves, kuid ka hilisemas elus. Ka intensiivse päikese käes viibimine (näit. soojal maal puhkamine) kui ka kumulatiivne ehk siis aja jooksul lisanduv UVK kogudoos tõstavad haigestumist teatud tüüpi nahavähkidesse ja ka melanoom.
SPF 50 on näidustatud heledate ja tundlike (I ja II ) nahatüüpide, fotoallegiliste nahalöövete, pigmentatsioonihäirete ja mõnede nahahaiguste (rosaatsea, erütematoosne lupus) korral, samuti peale laserlihvimist või keemilist koorimist ja valgustundlikkust tõstvate ravimite (mõned antibiootikumid, rasedusvastased pillid, diureetikumid, antihistamiinikumid, antidepressandid jt.) võtmise ajal.
Kas ja kuidas oma sünnimärke jälgida? Millal on põhjust muretsemiseks?
Sünnimärkide juures tuleks eelkõige jälgida nende suurust (üle 4mm), kuju ja värvust. Tavalisi, pisikesi, korrapäraseid sünnimärke ei pea kontrollima, neid esineb peaaegu kõigil inimestel, need ei ole ohtlikud. Kontrollida tuleks dermatoloogi juures siis, kui mõni sünnimärkidest hakkab järsult suurenema, muutub ebakorrapäraseks või esinev värvuse osas mustjas-sinakat läiget. Kontrollida tuleks ka siis, kui nahale tekib mingi täiesti uus pigmentlesioon, mida varem pole olnud, kuid mis suureneb. Paraku esineb ka amelanootilist melanoomi. Seega, kui leiate nahalt roosa sõlme (ei mõtle selle all pehmet näsa), mis kasvab või haavandub, siis tuleb kontrollida.
Dr. Pille Konno
Dermatoveneroloog, vanemarst
AS Ida-Tallinna Keskhaigla
