Järgnevalt toome välja mõned tegurid, mis mõjutavad naise viljakust ja mida soovitame naisel võimalusel ise muuta. On oluline teada, et tütarlaps sünnib koos oma munarakkudega ning naise elustiil ja ümbritsev keskkond mõjutab munarakkude kvaliteeti ja naise viljakust.

Vanus. Tavaliselt lõppeb naisel ovulatsioon 40.-50. eluaastates ja saabub menopaus. Samas viljakus hakkab langema umbes 10 aastat enna menopausi, kuna munarakkude arv ja kvaliteet hakkab vähenema ja menstruaaltsükkel muutub ebaregulaarseks. Kuigi mõned naised jäävad ise lapseootele ka 40. eluaastates, hakkab üldiselt naise viljakus langema juba peale 35. eluaastat. Aimu naise menaopausi alguse kohta annab info, millal algas naise ema menopaus, kuna munarakkude hulk võib olla päritav. Siiski ei pruugi ema ja tütre munarakkude arv olla kindlasti sarnane, kuna seda võivad mõjutada ka mitmed muud faktorid.

Kehakaal. Ülekaal mõjutab hormoonide tasakaalu ja üldiselt, mida suurem on ülekaal seda raskem on jääda lapseootele, kuna ülekaaluliste naiste munasarjad ei reageeri enam nii lihtsalt homronaalsetele muutustele (seda nii loomulikult kui ka IVF ravitsüklis). Uuringud on välja toonud, et naistel, kes olnud ülekaalulised juba 18-aastaselt areneb suurema tõenäosusega polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) ja neil esineb suurema tõenäosusega probleeme viljakusega. PSOS puhul on naisel palju ebaküpseid munarakke ja hormonaalsete häirete tõttu ei teki dominantset folliiklit ning ovulatsioon ei pruugi toimuda. Samas ka liiga kõhnal naisel, kellel on madal kehamassiindeks (KMI alla 19), võib olla probleeme viljakusega. Seda on seletatud homrooni leptiini puudulikkusega, mis võib mõjutada menstruatsiooni ära jäämist. Lisaks on oluline teada, et liiga palju trenni võib mõjuda hoopis negatiivselt ovulatsioonile ja vähendada võimalusi lapseootele jäämisel. Mõned aastad tagasi leiti uuringus, et üle viie korra nädalas aktiivselt treenivatel naistel esines probleeme lapseootele jäämisel. Seega, normaalne kehakaal, tervislik toitumine ja mõõdukas liikumine, on parim, mida naine saab ise teha, et suurendada võimalusi lapseootele jäämisel.

Kodukeemia. Uuringud on välja toonud, et meid ümbritsevas keskkonnas esinevad kemikaalid, taimemürgi jpm tööstuslikud ühendid võivad avaldada negatiivset mõju nii naise kui ka mehe viljakusele. Tähelepanu võiks pöörata kodukeemiale, milles leidub PCBd (polychlorinated biphenyl, esineb vanemates produktides), taimemürgid, plastik phthalates (esineb tihti parfüümides ja küünelakkides), furaan (kõrvalprodukt tööstuses). Soovitame eelistada kodud pigem looduslikke puhastusvahendeid.

Suitsetamine. Palju on räägitud suitsetamise halvast mõjust kõhus arenevale beebile, samamoodi mõjutab suitsetamine oluliselt juba lapseootele jäämise võimalust. Vastavalt American Society for Reproductive Medicine uuringutele on viljatuse kõikidest juhtudest kuni 13% põhjustatud suitsetamisest. Lisaks on viidatud, et naise suitsetamine võib mõjutada tema poja viljakust. Suitsetamine mõjutab hormoonide tasakaalu ja võib põhjustada nii mehel kui naise sugurakkudes DNA katkeid. Isegi mõõdukas suitsetamine või pidev passiivne suitsuses keskonnas viibimine võib oluliselt mõjutada viljakust. Ka on teada, et suitsetajatest naiste seas esineb rohkme raseduse katkemisi ning lisaks on täheldatud, et suitsetajatel on madalamad võimalused ka IVF protseduuri õnnestumisel.

Alkohol. Pole üheselt tõestatud, et üks-kaks pokaali veini nädalas mõjutaks otseselt naise viljakust. Samas on uuringud välja toonud, et naistel, kes joovad rohkem kui ühe alkoholiühiku päevas, esineb tihedamini ovulatsioonihäireid ning neil on probleeme lapseootele jäämisel. Alkoholi tarbimist raseduse ajal on juba varem seostatud enneaegsete bebeide sündidega. Meie soovitame alkoholi tarbimist oluliselt vähendada, kui soovite beebiootele jääda ja loobuda alkoholist täielikult, kui juba olete beebiootel.

Kohv. On välja toodud, et kofeiin võib mõjutada lihaste kokkutõmbumist, mis aitavad munarakul liikuda munajuhast emakasse. Lisaks näitas mõne aasta tagune uuring, et rohkem kui 5 tassi kohvi päevas võib vähendada IVF õnnestumise võimalust kuni poole võtta. Kuigi mitmed teised uuringud pole seostanud kofeiini mõju viljatusega, on siiski soovitatav oma kohvi tarbimine üle vaadata naistel, kellel ei ole õnnestunud pikemat aega lapseootele jääda.

Stress. Uuringud on näidanud, et naistel, kellel on täheldatud stressiga seostuva hormooni kõrgemat taset, esineb raskusi lapseootele jäämisel. Siikohal on raske luua põhjus-tagajärg seoseid, kas stress mõjutab viljakust või pigem viljatus põhjustab stressi. Lastetus võib mõjutada igapäevaelu ja sotsiaalseid suhteid ja väga oluline on, et paar oleks üksteisele toeks ja vajadusel otsiks abi psühholoogilt.

Öine töögraafik ja raske füüsiline töö. Hiljutine uuring tõi välja, et naistel kes töötasid öises vahetuses tekkis IVF ravi käigus keskmiselt vähem küpseid munarakke võrreldes naistega, kes töötasid päevases vahetuses.

Rasestumise eeldused:

  • Kvaliteetsed munarakud
  • Ovulatoorsed menstruaaltsüklid
  • Viljastamisvõimeline sperma
  • Kahjustamata/läbitavad munajuhad
  • Emaka vastuvõtlikkus embrüo kinnitumiseks
  • Suguhormoonide õige tasakaal
  • Piisava sagedusega vahekorrad