Tänane EPL kirjutas noorest naisest, kel oli hulk HIV-le viitavaid sümptomeid, ent ükski kahes eri haiglas teda uurinud arstist ei tulnud selle peale, et test teha. Perearstist rääkimata.

Üks mu sõbranna luges seda artiklit ja nähvas, et tema küll vihastaks, kui perearst soovitaks muu hulgas igaks juhuks HIV-test teha. Imestasin, miks, ent ta kostis, et see oleks alandav… Stambid on aeglased kaduma, HIV ja hiljem ka aids — need on midagi, mida seostame millegi kaugega. Narkomaanid, eluheidikud. Kokkuvõttes päädib see sellega, et arstid ei kontrolli ning ega inimesed ise ka usu, et võiksid kuskilt nakkuse saada.

Ma käisin poole aasta eest pealinnas ühel peol. Igati viisakas peopaik — kohal nn pealinna keskklass, vanust keskmiselt 30 ringis või pisut alla selle. Seal oli pandud püsti väike nurgake, kus sai teha HIV-kiirtesti.

Väikesed joogid sees, arutasime sõpradega, et miks ka mitte ise teha. Päris kaine peaga oleks vist ise ka käega rapsinud — piinlik ju teha! Meie pole sihtgrupp. Ent nüüd sai tehtud.

Mu tulemus oli negatiivne. Selle teinud meedik imestas, miks ma nii närviline olin. Ütlesin, et teadmatus on omamoodi õnnistus. Ma pole kunagi mõelnudki, et võiksin kuskilt HIV-i saada, aga siin toolil istudes saan ühtlasi aru, et pole ju end kunagi testinudki. Samas on ülikooliajast meeles ka mõned lühiajalised seksuaalsuhted, kus kondoomi ei kasutanud.

Õõvastav aga oli see, et ma nägin vilksamisi selle meediku kõrval olnud lehte. Seal oli circa 50 koodi, viisin kohe kokku, et need on siis põhimõtteliselt inimesed, kes selle öö jooksul testi teinud. Kõrval oli kaks lahtrit: jah või ei. Nägin, et minu koodikese kõrvale tõmbas ta linnukese ei-lahtrisse. Ent — torkas silma, et kahe koodi puhul oli linnuke tõmmatud jah-lahtrisse.

Meedik märakas, et seda nägin, ta tõmbas paberi kiiresti enda poole. Küsisin, kas need inimesed kuulsid diagnoosist esimest korda. Ta ohkas ja ütles, et jah. Ta on teinud sääraseid testimisaktsioone korduvalt ja alati on mõni noor, kes saab elumuutva diagnoosi.

Aga hea seegi, et olemas taolised kiirtestid. Ehk hoiavad vähemasti veidigi ära seda, et viirust edasi antakse. Lugesin Päevalehest, et HIV kandjate arv on praegu ligikaudu 5500 inimest, kes on arstide jälgimise all. Hinnanguliselt on neid aga 6000-7000.

Sisetunne ütleb, et neid võib olla Eesti peale veelgi rohkem.