1. Muutu rasvateadlikuks
Vali monoküllastumata rasv, mida leidub avokaados ja oliivõlis, ja polüküllastama rasv lõhes, linaseemnetes ning pähklites. Hoia loomsete rasvade osas end tagasi.

2. Avasta endas Vahemere kokk
Las toit ujub oliivõlis, sest see on täis head rasva ning kasulikke antioksüdante.

3. Maga
Vähemalt 7-8 tundi öösel. Unepuudus võib suurendada stressihormooni hulka, mis omakorda mõjub halvasti südamele ning veresoontele.

4. Eelista rohelist
Roheline tee sisaldab palju kasulikke antioksüdante, mis vähendavad kolesterooli ning aitavad vererasvaosakesi kontrolli all hoida.

5. Suurenda kiudainete hulka
Täisteraleib, täisteratooted, oad vähendavad südameinfakti riski. Söö iga päev vähemalt 30 grammi kiudaineid sisaldavat toitu.

6. Söö rasvast kala
Rasvased kalad nagu lõhe ja anšoovis on täis kasulikke Omega-3 rasvhappeid. Kui sööd kala vähemalt kord nädalas, vähendad infarkti ohtu radikaalselt.

7. Naudi naturaalset mahla
Apelsini ja greibi naturaalne mahl sisaldab mitmeid kasulikke antioksüdante.

8. Õpi jänestelt
Muuda köögiviljad toidu loomulikuks osaks, südamelt saad erilise tänu kapsa ja brokkoli eest.

9. Nosi pähkleid
Pähklid on nii kasulikud kui ka head. Kuid ära nendega liiale mine, sest nad sisaldavad palju rasva.

10. Liigu sageli
Piisab 20 minutist liikumisest päevas, et päästa oma süda ohutsoonist. Kui oled peamiselt istuva eluviisiga, proovi igapäevastesse tegemistesse lisada ka erinevaid liigutusi.

11. Ära soolaga liialda
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO andmetel kasutavad noored mehed kaks korda nii palju soola kui on soovitav. See tõstab vererõhku ning südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski.

12. Osta seemneid
Linaseemned ei lase tekkida vereklompidel, mis tekitaksid soontes ummistusi. Kui lisad igapäevasele toidule linaseemneid, vähendad infarkti ohtu.

Linaseemneõli on oluline toiduaine kõigile, kuid eluliselt vajalik meestele. Selle kõige väärtuslikumaks omaduseks on asendama­tute rasvhapete (oomega-3- ja oomega­6-rasvhapped) sisaldus, mis on kaks korda suurem kui kalaõlis. Kuna linaseemned sisaldavad pea 27 erinevat antikantsero­geenset ainet, siis aitavad need võidelda ka eesnäärmepõletikuga ja pidurdada vähirakkude arengut. Linaseemnete eri­pärase maitse tõttu võib neid kasutada näiteks toorsalatites ja küpsetistes. Kuid miks mitte lisada neid ka pudru sisse koos marjade või maitseköögiviljadega, samuti maitsestatud kohupiimale, külmadesse kastmetesse (maitsestatud küüslaugu või maitsetaimedega), köögiviljatoitudesse jm.

Linaseemned sisaldavad rohkesti lima­aineid, ka linamariini, millest organismi eraldub veidi sinihapet. Linaseemnete vähene mürgisus aga kaob kuumutamisel ja õli valmistamisel.

Kui linaseemneid kasutada keetmata kujul väikeses koguses, siis organismile ohtu olla ei tohiks — vähemalt seni pole toitumis­teadlased sellest suurt probleemi teinud.

Nii on soovitatav päevas tarvitada kuni 3 sl linaseemneid. Kui linaseemneid korraga kasutada juba üle 300 g, siis teeb nendest vabaneva mürgise sinihappe hulk organis­mile tõenäoliselt ka kahju.

NB! Linaseemneid ja -õli ei ole soovi­tatav kasutada maksakivide, sapipõie­põletiku, ägeda soolepõletiku või soolesulguse korral. Linaseemneõliga, nagu ka kõigi teiste külmpressitud õlidega ei praeta (tekivad vähki tekita­vad kantserogeensed ained) toite, vaid kasutatakse küpsetistes, putrudes ja salatikastmetes.

13. Siruta end
Proovi joogat või siruta keha mõnel muul moel. Jaapani uurimus on näidanud, et inimestel, kes end regulaarselt erinevate spordialade käigus sirutasid, olid sooned 30 protsenti elastsemad.

14. Joo veidi punast veini
15 cl klaas punast veini sisaldab jõulisi antioksüdante, mis suurendab hea kolesterooli hulka. Kuid ära unusta, et see on alkohol ning lisaks sisaldab palju kaloreid.

Wisconsini ülikooli teadlaste uurimistöös leiti, et punases veinis leiduv looduslik ühend resveratrool aitab südant noorena hoida.

Kui varasematest uuringutest on teada, et ühend ennetab veresoonte lupjumist ja aitab vältida trombide teket, vähendab halva kolesterooli osakaalu ning omab tõenäoliselt ka mõningaid vähkkasvajavastaseid omadusi, siis värskest teadustööst selgus, et regulaarselt resveratrooli tarvitavatel hiirtel aeglustus olulisel määral vananemisest tingitud normaalne südame töövõimekuse langus.

Kuigi resveratrooli mõju oli kõige ilmsem just südamelihases, aeglustas see vananemisega seotud negatiivsete muutuste ilmnemist ka teistes kudedes, sealhulgas ajus. Resveratrooli leidub suuremates kogustes punases veinis ja tumedates viinamarjades, ent vähemas koguses näiteks ka pähklites ja mustikates.

15. Lõbutse
Üks stressi põhjuseid on ebameeldivate asjadega tegelemine. Kui oled rõõmus ja õnnelik, on sul ka rohkem energiat.

16. Lõdvestu
Luba endale päeva keskel aega vaid iseenda jaoks. Pane silmad mõneks minutiks kinni ning keskendu hingamisele, nii vabaned stressist.

17. Hoia kontakti sõprade ja sugulastega
Head suhted sõprade ja sugulastega vähendavad depressiooni ohtu, mis on infarkti üks riskifaktoreid.

18. Ära unusta kalamaksaõli
Itaalias läbiviidud uuring näitab, et kalamaksaõli aitab hästi langetada vererasva hulka.

19. Tee oma abikaasa õnnelikuks
Ameerika uurimuse järgi on õnnetutel abikaasadel keskmisest kõrgem vererõhk.

20. Maitsesta küüslauguga
Kõik laugulised on tervisele head, kuid eriti kasulik on küüslauk, sest takistab punaste vereliblede üksteise külge kleepumist ning seetõttu aitab vältida vereklompe.

21. Jäta suitsetamine maha
Ka passiivsel suitsetamisel tekkinud kahjustused tervisele on peaaegu sama suured kui aktiivsel suitsetamisel.

22. Söö puuvilja
Lähene puuviljadele kui värvikaardile, mille iga värv tasub proovimist ning söö erinevaid puuvilju.

23. Naerata
Naeratus tugevdab immuunsussüsteemi ning aitab kehal end kauem tervemana hoida.