Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab

 (8)

Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab
Photo by Natalie Collins on Unsplash

Käevalu on üks sagedasemaid arstile pöördumise põhjusi, mõjutades kuni 10% elanikkonnast.Vahel kaasneb käevaluga ka tundehäireid nagu sipelgate jooksmise tunne, surin, suremistunne või torked. Raskemal juhul võib valu ja tundehäirega kaasneda ka käe nõrkus. Enamasti annavad need sümptomid märku käe ülekoormusest, traumast või valedest töövõtetest.

Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole käevalu mitte ainult eakatele omane liigeste kulumise ega viita alati reumaatilisele haigusele, vaid võib kimbutada ka nooremaid inimesi. Siin anname ülevaate sagedasematest käevalu haiguslikest põhjustest ning sümptomitest, mille korral peaks kindlasti pöörduma arsti vastuvõtule.

“Hiirekäe” sündroomina tuntud karpaaltunneli sündroom ohustab enim, nagu nimigi vihjab, arvutiga töötavaid inimesi ja ka füüsilise töö tegijaid. Ühetaolised korduvad liigutused randmega põhjustavad randmekanalis keskpidide ehk mediaannärve pitsumist, andes kolme esimesse sõrme ja labakätte valuaistinguid, tuimust ja torkivaid aistinguid. Sümptomeid võivad vallandada ka füsioloogilised seisundid nagu rasedus või haigused nagu nt diabeet ja kilpnäärme alatalitlus. Tüüpilisel juhul äratab valu ja käe suremine algul öösel, kuid sündroomi süvenedes võivad sümptomid muutuda pidevaks. Valu võib kiirguda mitte ainult sõrmedesse, vaid ka küünarvarde ja küünarliigesesse. See ongi hetk kus peaks pöörduma arstile, kuna õigel ajal ravita jäänud karpaalkanali sündroom võib viia püsiva närvikahjustuse ja käe nõrkuseni. Olenevalt seisundi raskusest võivad “hiirekäe” ravimeetoditena näidustatud olla valu- ja põletikuvastased ning närvivalude vastased ravimid, närviblokaadid (süstid) või ka operatsioon.

Seotud lood:

Küünrakanli ehk ulnaarkanali sündroomi tuleb ette veidi harvem. Selle põhjuseks on küünarluunärvi pitsumine luulisesse kanalisse küünarliigese piirkonnas (“närvikohta”, kus närv paikneb sisuliselt naha all ja on survele väga tundlik). Ulnaarkanali sündroomi riski tõstab füüsiline töö ja staatilistes asendites küünarliigese toetamine kõvadele pinadadele. Isleoomulik on valu, tuimuse ja suremistunde esinemine küünarvarre seesmisel pinnal ja labakäe väikese sõrme poolsel küljel, neljandas ja viiendas sõrmes. Raskel juhul võivad ned sõrmed ja labakäe sisemine külg nõrgaks jääda ja kõhetuda. Ulnaarkanali sündroomil on tendents süveneda ja see vajab enamasti operatiivset ravi.

Loe veel

Mõnikord peetakse ulnaarkanali sündroomi ekslikult epikondüliidiks ehk nn “tennisemängija-” või “golfimängija küünarnukiks”. Viimane on aga lihas-luukonna põletiku, mitte närvikahjustusega kulgev seisund, mis on tingitud küünarliigese ülekoormusest. Korduv, isegi kerge trauma (ühetaolised korduvad liigutused nt tennist mängides) põhjustab küünarliigest liigutavate lihaste kõõlusekiududes väikeseid rebendeid ja kõõluse kinnituskohtades põletikku. See võib avalduda küünarliigese turse ja valulikkusena, mis süveneb raskuste, nt poekoti või kohvri kandmisel. Valu lokaliseerub küünarliigese sise-või välisküljele olenevalt sellest, kas vallandavaks liigutuseks on küünarvarre korduv jõuline painutus või sirutus.

Kaela radikulopaatia ehk kaelaradikuliidiga kaasnevat käte suremist, valu ja nõrkust võib olla raske eristada teistst käenärvide kahjustustest, eriti kui kaelavalu ei esine. Kaela radikulopaatiat põhjustab lülisamba kaelaosa väljasopistunud lülivaheketta surve närvijuurtele. Selle põhiliseks riskiteguriks on töö sundasendis. Valu ja suremistunne esinevad sageli mõlemas käes. Tüüpilise haiguspildi korral saab valu ja tundehäire asukoha järgi tavaliselt üsna täpselt määrata, missuguse kaelanärvijuure kahjustusega on tegemist. Kirurgilise ravi planeerimisel tuleb aga kahjustuse täpsustamiseks teha lülisamba kaelaosa kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia. Kaelaradikuliidi ravikompleksi kuuluvad tänapäeval nii närvivaluvastased ravimid, võimlemine (sh ujumine, mis on kõigi lülisambahaiguste korral erakordselt soodsa toimega) ning taastusravi (elektriravi, ultraheliravi, magnetravi jms). Raskematel juhtudel tuleb kaela lülivaheketast opereerida, kui survet närvijuurtele muude meetmetega vähendada ei õnnestu.

Õlavalu põhjustavad sageli osteoartroos ehk liigeste kulumine, õlaliigest ümbritsevate lihaste kõõluste ehk rotaatormanseti rebendid ning külmunud õlg ehk adhesiivne kapsuliit. Õlakahjustusest tingitud valu vallandub lihtsatel tegevustel, nt riietumisel, juuste kammimisel, käe tagatasku panemisel. Haiguse süvenedes võib õla liigutamine osutuda võimatuks.

Lihaste ja liigeste rebendeid õlaliigese ümber põhjustavad eriti sporditraumad ja kukkumised. Kergema trauma korral piisab valu- ja põletikuvastastest ravimitest ning õla liikumatuna hoidmisest 1-3 nädalat sideme abil, millele järgneb füsioteraapia. Traumad ja eriti nihestused võivad aga vajada kirurgilist ka sekkumist ning on visad paranema, kui kahjustada saab õla närvipõimik. Osteoartroosist ja reumatodartriidist tingitud õlaliigese kulumise kergemaid vorme ravitakse valu- ja põletikuvastaste preparaatide ja süstidega. Kui õlaliiges on haiguse kaugelearenenud faasis pöördumatult kahjustunud, tuleb ravimeetodina kõne alla ka õlaliigese proteesimine ehk kunstliigese asetamine.

Mida võib aga ise teha käeprobleemide ennetuseks või ka sümptomite taastekke vältimiseks peale operatsiooni? Arvutikasutajad peaks planeerima tööpäeva puhkepause käe- kaela- ja õlevöötmelihaste lõõgastamiseks ja masseerimiseks. Kasuks tuleb ka randmetoega hiirepadi. Tööajal peaks jälgima, et ranne ei oleks liialt “murtud” asendis. Soovitatakse ka arvutihiire kasutamist vahelduvalt, nt üks tund parema, üks tund vasaku käega. Kõige tõhusamaks “hiirekäe” ennetuseks on randmeortoosi kandmine. Küünarliigese ortoosi soovitatakse tennisemängijatele ja tööga küünarliigeseid koormavaile inimestele. Lihtsamaid ortoose on saadaval apteekides ja spordipoodides. Individuaalset, st oma käe järgi ortoosi saab tellida ortopeediliste vahendite poest. Randmevaevuste korral võib õhtuti teha kätevanni. Vannivesi (nt meresoolaga) aitab lõõgastada pinges lihaseid, leevendab valu ja on kerge tursevastase toimega. Peale vanni, kui kõõlused ja lihased on venivamad ja elastsemad, võib teha kätele venitusharjutusi. Ägedamate valude faasis peaks käele andma igal juhul rahu, sobivad ka külmakompressid ja -geelid. Valu taandumisel võib alustada intensiivsema massaaži ja füsioteraapiaga, sealhulgas harjutustega käe lihasjõudluse säilitamiseks ja taastamiseks. Harjutused tagavad käe liikuvuse ning peenmotoorika säilimise; regulaarse koduse võimlemise tähtsust ei saa alahinnata ühegi käehaiguse korral.

Vasta ja võida
Vistrikud ja akne esinevad
Õigesti vastanute vahel loosib rosena.ee dermakosmeetika e-pood välja 5x30€ kinkekaardid, mille väärtuses võitjatel on võimalik omale sobivad näohooldustooted valida.


Tänud vastamast ja head loosiõnne!
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare