Aastatega hakkavad meie organismi süsteemid töötama väiksema efektiivsusega, keha kulub vähehaaval. Uuringud näitavad, et kõige suuremat mõju vananemise kiirenemisele avaldavad eluviisid ning vähemal määral ka pärilikkus ning ümbritsev keskkond. Ometi on meie võimuses „hilissügise“ tulekut pidurdada.

Öösel — magada!

Inimese organism on programmeeritud teatavale kindlale režiimile. Ööpäeva valgemal ajal valitsevad ainevahetusprotsessid, saadud toiduainetest omandatakse energiat. Pimedal ajal toimub energiavarude, organite ning kudede taastamine. Täisväärtuslikku und tagavat unehormoon melatoniini töötab organism välja õhtul kella kümnest kuni hommikul kella neljani. Seetõttu tuleb tervise ja nooruse tagamiseks heita voodisse mitte hiljem kui kell 23.00

Une pikkus peab olema 7-8 tundi. Uni vähem kui 6 tundi või rohkem kui 8 tundi mõjub tervisele ja elu kestusele halvasti, provotseerides diabeeti, südame-veresoonkonna haigusi, migreeni ja rasvumist.

Ettevaatust — alkohol!

Alkoholiga liialdamine tekitab maksa, kõhunäärme, südame ja veresoonte haigusi ning saab paljude onkoloogiliste haiguste põhjustajaks. Ent üks pokaal kvaliteetset kuiva punast veini päevas tuleb siiski kasuks. Veinis sisalduvad polüfenoolid hoiavad veresooni elastsetena, mõjuvad hästi südame tööle ning aeglustavad organismi vananemist.

Ei mingeid kantserogeene!

Kantserogeenid on ained, mis soodustavad vähi arenemist. Peab vältima praetud roogasid, geneetiliselt muundatud toiduaineid ning poodides müüdavaid valmisprodukte (poolfabrikaadid lihast). Loobuma peab ka gaseeritud kunstlikult magustatud jookidest, rafineeritud nisujahust ja suhkrust, poes müüdavatest pestitsiididega küllastunud puuviljadest ning farmides kasvatatud lõhest.

Vähem kaloreid

Eluea pikendamiseks on oluline vähendada kalorite hulka toidus. Selleks tuleb kindlasti vähendada oma portsjonite suurust. Piisab ehk vähesest korrigeerimisest.

• Loobu kiirtoidust, töödeldud lihasaadustest (vorstid, viinerid) ning rafineeritud roogadest.
• Piira liha ja linnuliha tarbimist — eriti väldi rasvaseid sorte. Piira ka piimatoodete tarbimist — või ja juustud.
• Kasuta rohkem kaun- ja köögivilju, aga ka madala glükeemilise indeksiga toiduaineid (need ei tõsta suhkrutaset veres): kaerahelbeid, brokolit, õunu, sparglit, spinatit. Väga kasulikud on avokaadod ja tomatid.
• Puuvilju ja kruupe võib süüa mõõdukas koguses.
• Ära unusta vett juua — vähemalt 5 klaasitäit päevas.

Kalorite hulga vähendamine aitab alla võtta. Liigne kaal tõstab enneaegse surma riski.

Liha asemel kala

Kalas ja mereandides on suur hulk olulisi rasvhappeid. Liha vahetamine kala vastu parandab vererõhku, veresoonte olukorda ning alandab „halva“ kolesterooli sisaldust veres. Puhtad veresooned on tervise garantiiks, see aga tähendab pikka elu. Samuti paraneb mälu ning suutlikkus tähelepanu kontsentreerida.

Iga päev pähkleid

Pähklid sisaldavad küllastamata rasvu ning mõjuvad hästi südame ja veresoonte tööle. Need, kes söövad peotäie pähkleid päevas, elavad kauem. Kõige vähem kaloreid on pistaatsiapähklites.

Jooga ja meditatsioon

Joogaga tegelemine on kõikidele kasulik. Ent eriti soovitatakse seda istuva eluviisiga inimestele. Jooga parandab organismi kõikide süsteemide tööd, tugevdab lihaseid, kõõluseid ja luid. Tõstab tähelepanuvõimet, aitab lõdvestuda, annab hingelise tasakaalu ning pikendab noorust.

Meditatsioon vähendab stressi ning pikendab seega eluiga. Istu mugavalt, lõdvestu, sulge silmad ning kontsentreeru hingamisele. Hinga ühtlaselt ja vabalt, ära pinguta. Juba 20 minuti pärast tunned end paremini.

Suhtle

Inimene on sotsiaalne olend ning peab end tundma mingi grupi osana — see on üks põhilistest psühholoogilistest vajadustest. Kui see jääb rahuldamata, toimub vananemine kiiremini. Tundmine, et sa ei ole vajalik, tekitab stressi. Suhtle rohkem, hinda oma peret ja sõpru, leia endale ühiste huvidega sõpruskond. Kui oled hetkel üksi, otsi oma teist poolt. Statistika järgi elavad pereinimesed kauem ning on üksikutest õnnelikumad. Ka regulaarne seks kindla partneriga aitab sisemiselt lõdvestuda.

Treeni oma aju

Kui jätta aju koormuseta, halveneb mälu ja ka mõttetegevus. Lahenda kindlasti uusi ülesandeid (ristsõnu, sudokusid …) Nii töötleb aju uut informatsiooni ning tema vananemine aeglustub märgatavalt.

Kontrolli geneetikat

Kui kellelgi sinu sugulastest on diagnoositud tõsiseid haigestumisi, mis kanduvad edasi geneetilisel teel, võib sul olla nendele eelsoodumus.

Tuleks teha vastav analüüs, et välja selgitada, kas sul on olemas geen, mis vastutab ühe või teise haiguse eest. Kui analüüsi pole võimalik teha, kasuta alljärgnevaid soovitusi, mis aitavad sind riskigrupist väljuda.

Osteoporoos. Sa vajad suure kaltsiumi- ja D-vitamiini sisaldusega toitu. Ning ka fütoöstrogeene, mida leidub sojas ja teraviljas. Loobu alkoholist ja suitsetamisest, piira soola tarbimist. Füüsilised harjutused (tants, fitness, aeroobika) tugevdavad lihaseid, mis aitavad kaitsta sinu luid.
Vähk. Väldi kantserogeene, tegele regulaarselt spordiga, mõtle positiivselt, sest haigestumise võivad käivitada tugevad üleelamised või pikka aega kestvad negatiivsed emotsioonid.
Südame-veresoonkonna haigused. Lõpeta suitsetamine, väldi rasvast, suitsutatud tooteid ning soolast. Söö rohkem puu- ja köögivilju. Tegele spordiga.

Allikas: Darja, november 2016