Nõu annab perearst: Magneesium — energiatootja



Nõu annab perearst: Magneesium — energiatootja
Omega Pharma Baltics

Organismi magneesiumipuudusest võivad märku anda erinevad, ka väga mittespetsiifilised kaebused: pikaajaline väsimus, depressioon, unetus, tuimustunne kogu kehas, lihasnõrkus, mõnikord ka südame rütmihäireid ja kõrgenenud vererõhk. Ei ole nii, et on konkreetne kaebus ja selge diagnoos — magneesiumipuudus. Ka arstile on see kõva pähkel — osata täpselt kindlaks määrata halva enesetunde põhjused ja määrata õige ravi, mis hõlmab mineraalainete tarvitamist.

Mis on magneesium?
Magneesium on mineraalaine, mis osaleb väga paljudes biokeemilistes protsessides. Selle vajalikkus meenub meile eriti siis, kui soovime, et meie lihaskoed ja närvid töötaksid hästi. Magneesium on asendamatu energia tootmisel ja paljude teiste keemiliste reaktsioonide toimumisel. On oluline meeles pidada, et magneesium võtab osa valkude, süsivesikute ja rasvade töötlemise protsessist. Lisaks on oluline teada, et meie organism ei tooda ise magneesiumi.

Kõige rohkem on magneesiumi luudes (umbes 65%) ja lihastes (umbes 25%), samuti on seda teistes keharakkudes ja -vedelikes. Veres on magneesiumi ainult 1%, mistõttu on ekslik arvata, et magneesiumipuuduse saab täpselt kindlaks teha vereanalüüsiga. Selles on magneesiumipuudust näha alles siis, kui magneesiumi tase on kriitiliselt madal. Kaebused halva enesetunde üle võivad tekkida aga palju varem.

Kust magneesiumi saada?
Sarnaselt teiste mineraalainetega magneesiumi organismis ei teki. Seega tuleb seda saada igapäevase toiduga. Piisavas koguses sisaldavad magneesiumi täisteratooted, väga head on ka kõrvitsaseemned. Kui me tarvitame leiba, piima, liha, kala, tumerohelisi lehtsalateid, spinatit, kaunviljalisi ja valgeid ube, siis võime olla kindlad, et saame ka magneesiumi. Vesi, sool ja tume šokolaad sisaldavad samuti magneesiumi. Supermarketites ja ka ökopoodides on saadaval magneesiumisool (näiteks Himaalaja sool jt). See on muidugi tavalisest lauasoolast kallim, ent ka tervislikum. Siiski on selle kõige juures üks probleem. Isegi kui me tarvitame häid ja tervislikke toiduaineid, võib meie organism anda märku magneesiumipuudusest. Tuleb välja, et organism suudab vastu võtta ainult ühe kolmandiku tarvitatud magneesiumist, ülejäänu juhitakse aga uriiniga välja. Neerutalitluse häirete või muude krooniliste hädade puhul eraldub magneesiumi organismist veelgi rohkem. Ka kõhulahtisuse ja oksendamise korral väljutatakse magneesiumi rohkem. Seetõttu tuleb sellistel juhtudel magneesiumi lisaks tarvitada.

Riskigrupid
Magneesiumi juhitakse organismist välja neerude kaudu. Magneesiumipuudust võivad tunda ka need inimesed, kes kasutavad neeru- või südamehaiguste tõttu uriini eritumist soodustavaid ravimeid. Suur riskigrupp on inimesed, kes liialdavad alkohoolsete jookidega, sest alkohol suurendab eritatava uriini ja seega ka väljutatava magneesiumi kogust. Magneesiumipuudust võib soodustada ka pikaajaline kõhulahtisus. Samuti nälgimine ehk moodsas keeles mitmesuguste dieetide järgimine, mille ajal ei tarvitata täisväärtuslikku toitu või piiratakse seda oluliselt.
Tänapäeval on väga populaarsed maohapet vähendavad preparaadid. Need aga blokeerivad ka mineraalainete, sealhulgas magneesiumi imendumise. Selliste ravimite pikaajalise tarvitamise korral tuleb põhjalikult hinnata, kas ei esine mineraalainete imendumise häireid.

Kaalu vähendamiseks on viimasel ajal populaarsed mitmesugused kirurgilised operatsioonid, pärast mida võivad tekkida imendumishäired. Kui teil esineb tuimust, lihaste jõuetust või meeleolu kõikumist, tuleb kindlasti pöörduda kirurgi või perearsti poole, kes määrab teile kõige sobivamad magneesiumi sisaldavad preparaadid.

Mida ja kui kaua tarvitada?
Magneesium on toidulisand, mida pakutakse apteegis väga laias valikus. Magneesiumi võib kasutada kombineerituna teiste mineraalainetega, samuti võib tarvitada polüvitamiine, mis sisaldavad mineraalaineid. Kõige paremini imendub magneesiumtsitraat. On olemas lahustuvad magneesiumipreparaadid, kiiresti imenduvad preparaadid ja ka sellised, mis toimivad aeglasemalt. Kui migreenihoogude või tugeva kõhulahtisuse korral on vaja kiiresti magneesiumi saada, siis kasutatakse lahustuvaid, näiteks migreeni profülaktikaks mõeldud, aga aeglasema toimega preparaate.

Küsimusele, kui kaua on soovitatav magneesiumi tarvitada, puudub ühene vastus. Näiteks kõhulahtisuse tekkides tuleb magneesiumi hakata tarvitama kohe ja jätkata seda 1–2 päeva pärast sümptomite kadumist. Mõnikord soovitab arst tarvitada magneesiumi kauem, 1–2 kuud. Tuleb kindlasti meeles pidada, et vitamiine ja mineraalaineid ei tohi tarvitada kogu aeg, eriti siis, kui teil puuduvad kaebused. Aga kui selline vajadus tekib, siis tuleb püüda pidada kinni määratud annusest ja kasutamise kestusest. Magneesiumipreparaate tarvitades ei ole vaja karta, kui infolehel on kirjas teie meelest suur tablettide arv. Annused ei ole määratud lihtsalt niisama. Kui soovite tulemust, siis tuleb neid annuseid järgida.

Vajaduse korral manustatakse magneesiumi ka veeni või lihasesse. Närvihaiguste korral, kui närvikiudu „toidetakse” halvemini või esineb mingeid närvikiu ümbrise häireid, tuleb magneesiumi tarvitada koos teiste preparaatidega, näiteks B-grupi vitamiinidega.

Magneesium ja rasedus
Mõnikord on magneesium vajalik ka raseduse ajal, näiteks siis, kui esineb probleeme loote lõpuni kandmisega ja võib tekkida iseeneslik abort. Sellistel juhtudel tuleb magneesiumi tarvitamise üle kindlasti günekoloogiga nõu pidada.

Tänapäeval on lastel palju erinevaid allergiaid. Seetõttu püüavad emad imetamise ajal piirata allergiat põhjustada võivate toiduainete, näiteks köögiviljade, seemnete, kala, piimatoodete ja kaunviljade tarvitamist. Kuna need toiduained sisaldavad magneesiumi, võib ema organismis nende mittetarvitamise tõttu tekkida magneesiumi puudus ja seda ainet tuleb lisaks manustada.

Sünnitusjärgsel perioodil on paljudel naistel depressioonioht ning ka siis tuleks arstiga nõu pidada. Magneesiumi võib tõesti nimetada energiatootjaks, sest see vähendab stressi negatiivset mõju ja närvilisust ning aitab keskenduda. Magneesiumi soovitatakse tarvitada, kui inimene kannatab migreenide käes, mille põhjustajaks on samuti sageli stress.

Otsustada ise või pidada nõu arstiga?
Kui meie neerud on terved ja kroonilised haigused puuduvad, siis on magneesiumi lühiajaline ja soovitatavates annustes tarvitamine kindlasti kasulik. Kui te tunnete pikaajalist väsimust, depressiooni kaldumist, energiapuudust, siis võib kindlasti magneesiumi võtta ja jälgida 1–2 nädala jooksul organismis tekkivaid muutusi. Kui need on positiivsed, siis on kõik korras. Kui aga paranemist ei ole märgata, siis on parem pöörduda arsti poole, kes teeb vajalikud uuringud, vestleb teiega ja määrab teile kõige sobivamad preparaadid.

Need, kellel on probleeme luudega, teavad tavaliselt, et on vaja rohkem kaltsiumi tarvitada, kuid mitte alati ei tarvita nad lisaks ka magneesiumi. Ka osteoporoosi ja väikese luumassi korral tuleb kaaluda, kas koos kaltsiumiga ei tuleks tarvitada ka magneesiumi.

Kui inimene teab, et tal on D-vitamiini puudus, siis võib ta koos sellega tarvitada ka magneesiumipreparaate.

Nõu andis perearst Dana Misiņa. Capital Clinic, Riia

Vaata ka lähemalt Omega Pharma Baltics kodulehelt.