Õigus saada täiendavat ravimihüvitist?

 (2)

Täiendav ravimihüvitis on rahaline hüvitis, mille arvestamise aluseks on ravikindlustust omava inimese poolt ühes kalendriaastas soodusravimitele tehtud kulutused. Hüvitist makstakse, kui inimene on kalendriaasta vältel soodustusega retseptiravimite eest apteegis ise tasunud rohkem kui 6000 krooni.

Kui inimene on ravimite eest maksnud 6000-10 000 krooni, hüvitab haigekassa 6000 krooni ületavast summast 50% (10 000-kroonise kulutuse korral on see 2000 kr). Kui aasta jooksul tasutud summa jääb vahemikku 10 000-20 000 krooni, siis hüvitab haigekassa vahemiku 6000-10 000 krooni eest 2000 krooni ja lisaks 10 000 krooni ületavast summast 75%.

20 000 krooni ületavate summade pealt hüvitist ei maksta. Seega võib maksimaalne hüvitis ühele inimesele kalendriaastas ulatuda 9500 kroonini.

Ravimitele tehtud kulutuste kohta peab arvestust haigekassa, inimesel endal seda teha ei tule. Küll aga saab sellekohast infot internetipangast, valides e-teenuste alt Haigekassa ja sealt omakorda Täiendav ravimihüvitis. Hüvitise saamiseks tuleb haigekassale esitada kirjalik avaldus (blanketi saab haigekassa piirkondlikest osakondadest või haigekassa koduleheküljelt) või saata see elektrooniliselt internetipanga kaudu.

Haigekassa kannab hüvitise saamise õiguse tekkimisel hüvitise inimese pangakontole kalendriaasta 25. aprilliks, 25. juuliks, 25. oktoobriks ja järgmise kalendriaasta 25. jaanuariks.

Avaldus tuleb esitada vaid ühel korral — kõik laekunud avaldused vaadatakse kord kvartalis haigekassas üle. Täiendavat ravimihüvitist saab lapsevanem taotleda ka oma lapsele. Lähemalt loe hüvitise kohta: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/ravim/

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare