Oma silm on kuningas
- Prillide või läätsede kasutaja peaks oma silmi kontrollima korra aastas — kui kaebusi pole, siis võib seda teha ka 2 -3 a tagant.
- Kui prille ei kasuta ja silmadega mingit probleemi pole, siis enne 40. eluaastat piisab ühest põhjalikust uuringust.
- Alates 40. eluaastast peaks silmi kontrollima kahe kuni nelja aasta järel (kui probleeme nägemisega pole) ja probleemide tekkimisel koheselt.
- Alates 65. eluaastast peaks silmi kontrollima aasta või paari tagant ja probleemide ilmnemisel kohe.
Miks peab silmi kontrollima
... et kontrollida prillide sobivust
... et leida muutusi nägemises
... et õigeaegselt avastada katarakti, glaukoomi, silmapõhja muutusi, diabeediga kaasnevaid silmapõhja muutusi.
Arusaamine heast nägemisest on individuaalne. Kui tekib kahtlusi või küsimusi oma nägemise ja silmade kohta, tasub alati ühendust võtta spetsialistiga.
Mida peaks teadma
Arstil ja optometristil on diagnoosimiseks vaja teada, milliseid haigusi olete põdenud ja milliseid ravimeid kasutanud või kasutate. Oluline on teada ka oma vanemate ja vanavanemate pärilikke haigusi. Inimene peaks teadma oma prillide tugevust, millal need on talle määratud jne. Retsept tuleb alles hoida, et näha muutusi. Kui käiakse aastaid ühe arsti ja optometristi juures, siis on tavaliselt seal ka info olemas, kui aga kindlat arsti pole, tuleb info endal meeles hoida, samuti säilitada retsepti. Alati ei pruugi olla muutus silmades, vaid meis enestes — soovitakse näha paremini ja selgemalt kui enne.
Tonomeetriga mõõtmine ja silma siserõhu kontroll
Silma siserõhku mõõdetakse tonomeetriga. On olemas kontaktne ja mittekontaktne tonomeeter. Kontaktse tonomeetriga mõõtmisel tuleb silma tuimestada. Selleks tilgutatakse silma paar tilka ravimit (mõneks ajaks on lähedale nägemine udune) selleks, et mõõtmine oleks patsiendile meeldivam. Mittekontaktse tonomeetriga pole tuimestust vaja kasutada, rõhku mõõdetakse kerge õhujoaga, mis on suunatud silma. Kui silma siserõhk on 10-22, siis on kõik korras. Silma siserõhu tõus viitab glaukoomile, väiksema näidu puhul on tegu mõne teise silmaprobleemiga.
Silma lihaste töö
Silma tööd koordineerivad 6 lihast. Selleks, et kõik toimiks hästi, tuleb kõigile lihastele jagada koormust võrdselt. Kui mõned lihased on pinges ja teised lõdvad, siis on meil raske vaadata otse ja silmad väsivad. Võib tekkida varjatud kõõritamine. Kui inimene kõõritab nii, et teised seda märkavad, on sellele ka kergem jälile saada.
Varjatud kõõritamist on raskem avastada ja kontrollida. Kui inimene töötab arvutiga, seab ta oma silmad pideva pinge alla. Põhiliselt jälgitakse arvutiekraani lähedalt, kontsentreeritakse pilgu ühte punkti ja unustataksegi, et peaks vahepeal lihaseid ja silmi lõdvestama ja pilgutama. Lahtine, avatud silm kuivab kiirelt ja tekib ebamugavustunne. Õhtuks on silmad punased ja ebamugavus kasvab. Arvutikasutaja peaks tegema 45 min tööd ja 10-15 min puhkama. Puhkus seisneb kaugusse vaatamises, mitte sugugi aga suitsutegemises ja puhkeruumis ajakirjade lugemises, sest pilk viibib siis ikka kas ajakirjal või sigaretil.
Pilulambiga silmade kontrollimine
Pilulambi ehk valgusega binokulaar-mikroskoobiga saab vaadata silma välispinda, iirist, läätse, laugusid (servad, sisepinnad). Vaatlus võtab aega 5-10 min. Kontaktläätsede kandja peab selleks ajaks läätsed silmast eemaldama. Vahel on vaja ka ravimit silma tilgutada, et näha seda, kas silma pealispind on kahjustatud. Sellise meetodiga on hästi näha kriimustused, haavad ja armid, nende sügavus ja pikkus.
Oftalmoskoobiga uuringud
Selleks, et uurida muutusi võrkkestas e silmapõhjas, tuleb pupilli suurendada. Ka selleks protseduuriks tuleb kasutada ravimit, mis kergendab protseduuri. Kui teate, et teil on avastatud glaukoom või tarvitate silmatilkasid, reumarohtusid vm ravimeid, tuleb sellest arsti kindlasti enne uuringut informeerida.
Vaata ka : Silmad – tervise peegel
