Kas sa suudad neis situatsioonides uinuda või kas või tukastada?

Kujutle, et:

  • istud ja loed rahulikult;
  • vaatad telerit ;
  • igavled teatrietenduse või koosoleku ajal;
  • sõidad autos kaasreisijana peatusteta üle tunni aja;
  • heitsid pärast lõunat pikali;
  • istud ja vestled;
  • oled autoroolis, auto seisab liiklusummikus;
  • istusid pärast lõunasööki puhkama.

    Liida kokku punktid:

    0 — seda sinuga ei juhtu; 1 — vahel juhtub; 2 — juhtub õige sageli; 3 — juhtub pidevalt.

    Mida rohkem on punkte üle kümne, seda ilmsem on normist kõrvalekalle. Pea nõu arstiga, tee läbi uuringud ning leia unehäirete põhjused.

    10 sügava une abilist

    1. Värske õhk ja aeglane jalutuskäik enne magamaminekut vabastavad stressist, mis päev teile tõi.

    2. Soe vann, kuhu on lisatud ilang-ilangi õli või kummelitõmmist, aitab lõdvestuda ning päevastest muredest välja lülituda.

    3. Pinges kaela- ja õlavöötmelihaste lõdvestav massaaž pehmete silituste näol, mida võib igaüks teha. Armsa inimese hellad käed mõjuvad igast ravimist paremini.

    4. Roheline ja sinine värv tekitavad unisust. Sinine lambivari või salatiroheline voodipesu loovad uinumiseks ideaalse atmosfääri.

    5. „Valge müra”. Telerist kostev sumin mõjub mõnele inimesele rahustavalt, ometi on uinumiseks kasulikum „valge müra”, mida tekitab näiteks sisselülitatud föön. Ideaalselt mõjuvad loodushäältega kassetid — lainetus, lehtede sahin, oja vulin… Ning ärge vaadake enne und uudiseid ega märulifilme!

    6. Seks on suurepärane viis lõdvestumiseks ning unetusest vabanemiseks. Loodus ise on hoolitsenud selle eest, et pärast seksi tõuseb veres „uneainete” hulk.

    7. Punktuaalsus. Uinuda ühel ja samal ajal on väga lihtne. Kui heidad magama erineval ajal, siis ei taipa su sisemine kell, millal tuleb sisse lülitada uinumise mehhanism. Selle tulemusel käib kell valesti.

    8. Paberileht. Kas peas keerlevad ebameeldivad sõnad, mis sõbranna sulle ütles? Mõtled välja plaani tööl esinemiseks? Kirjuta paberile üles kõik, mis sind uinumast takistab, ning pane see siis kõrvale. Sellele kõigele võid homme mõelda.

    9. Hingamine. Keskendu sellele. Ära mõtle mitte millelegi peale sisse- ja väljahingamise. Hinga kõhtu paisutades — lõdvestumiseks on efektiivsem kõhu-, mitte rinnahingamine. Kujutle, et koos väljahingavata õhuga kaovad kõik raskused, probleemid ja murelikud mõtted. Iga sissehingamisega lõdvestuvad aga lihased ikka enam ja enam.

    10. Kujutlus. Mõtle kohale, kus sul on alati hea olla. Kujutle üksipulgi mereranda, kus koos perega puhkasid: lainete loksumist, soolast õhku, mõnusat sooja tuult. Positiivsed aistingud aitavad ajul töölt puhkusele ümber lülituda.

    10 unepeletajat

    1. Ergutavad joogid (kohv, kange tee ja kokakoola) sisaldavad kofeiini, šokolaad ja kakao aga teobromiini. Kõik need on stimulaatorid, mis ei lase rahulikult uinuda. Nende väljutamiseks organismist läheb vaja aga aega. Vastu ööd on parem juua rahustavat piparmündi- ja palderjaniteed või siis klaasitäis piima.

    2. Vastu ööd suitsetatud sigaretid vaid segavad normaalset uinumist. Nikotiin on samasugune stimulaator nagu kofeiingi.

    3. Alkohol pole just parim unerohi, kuna piiritusjoogi mõjul saab häiritud une struktuur. Enne magamaheitmist joodud konjaki tõttu on hommikul keeruline reipana ärgata. Lisaks on harjumus kasutada alkoholi unerohuna vägagi ohtlik — võib tekkida sõltuvus.

    4. Tugev õhtusöök. Püüa süüa kolm tundi enne magamaheitmist, vastasel juhul tegeleb organism öösel seedimisega ega puhka välja.

    5. Televiisor aitab mõnel inimesel küll uinuda, kuid valguse virvendamine ja helid magamistoas muudavad une pinnapealseks, seetõttu korralikku und ei saabugi.

    6. Kell. Keera selle sihverplaat endast eemale. Muidu aina vaatad seda ning arvutad närvitsedes, kui palju aega on jäänud ärkamiseni.

    7. Mõte, et on aeg magama jääda. Dale Carnegie nõuanne kõlab: „Kui teil ei õnnestu magama jääda, tõuske üles ning tehke midagi, selle asemel et närveerida. Närveerimine segabki uinumist.”

    8. Siesta. Pärast unetut ööd on suur kiusatus päeval tukastada. Ära anna alla! Muidu õpetad organismile, et magada võib ka päevasel ajal.

    9. Arvuti. Magamistuba peab olema puhkamise koht. Normaalne uinumine toimub paljuski reflekside ja alateadvuse kaudu. Magamistuba peab seostuma alateadlikult unega. Niisiis pole arvutil ega töövahenditel seal kohta.

    10. Pehme sulgmadrats. Vastuoksa meie vanaemade arvamusele pole pehmed madratsid ja tohutud padjad just kõige paremad une sõbrad. Vali mõõdukalt kõva madrats ja väike padi, soovitavalt ortopeediline. Need loovad optimaalsed tingimused selgroole, mis peab samuti öösel puhkama.

    Kuidas ärkvel püsida?

  • Näri nätsu või kuivatatud puuvilju. Toonuses olevad mälumislihased ei lase uinuda.

  • Nelgi- ja piparmündilõhnal on stimuleeriv toime, mis ei lase uinuda.

  • Joo kohvi või kanget teed, kuid mõõdukalt: üledoseerimine võib tekitada südamepekslemist ning tõsta arteriaalset vererõhku.

  • Ženšenni-, eleuterokoki- ja sidrunväändikutee peletavad une ning aktiveerivad peaaju tegevust.

  • Mine iga tunni järel korraks värske õhu kätte — külm õhk ergutab suurepäraselt.

  • Pese end külma veega. Kui sõidad autos, siis hõõru iga 20-30 minuti järel käsi ja nägu niiskete salvrättidega.

  • Räägi, las kõrvalolija esitab sulle pidevalt küsimusi.

  • Lase laul lahti!