Rohkem kannatavad ägedate fototoksiliste reaktsioonide all põhjamaade inimesed ja seda just kevaditi, mil päikese aktiivsus järsku tõuseb ja inimene pole sellega harjunud.

“Ja mis on päevitus? Kui me viibime päikese käes piisava aja, siis algul tekib nahale kerge turse ja punetus, seejärel pigmentatsioon ehk meie nahk päevitub, see on füsioloogiline fototoksiline reaktsioon. Kui me aga “üle” päevitame, siis tekib tugevam reaktsioon, mis võib kaasa tuua villilise sügeleva lööbe ja nahapõletuse ehk fotodermatiidi,” selgitab tohter.

Selleks, et tekiks fototoksiline reaktsioon, peab päikese intensiivsus olema vahemikus 320-390 nm, mis on omane meie varakevadele ja suve algusele. Solaariumides jääb kiirgus ligilähedasse vahemikku.

“Igasuguse allergia tekkimiseks peab toimuma reaktsioon allergeeni ja antikeha vahel, mille tagajärjel vabanevad bioaktiivsed ained, millest kõige tuntum on histamiin. Teatud aktiivsuse juures olev päike suurendab seda reaktsiooni ja sellega tekib juba fotoallergiline reaktsioon, kuid ainult mitmekordse päiksekiirguse toimel,” selgitab dr Rodman.

Kui lööve jääb püsima

Kuid patsiendil endal on väga raske vahet teha, mis on allergiline ja mis fototoksiline reaktsioon, seda oskab vaid nahaarst ja allergoloog. Tavaliselt puudub selleks ka vajadus.

Kerge päikesepõletus möödub ööpäevaga ja selle tagajärjel nahk pruunistub. Rodmani sõnul annavad aga fototoksiline ja fotoallergiline reaktsioon lööbe ja jäävad püsima ning neid tuleb ravida.

“Villilise-sõlmelise punatava lööbe põhjustajaks võivad olla erinevad keemilised või looduslikud ained. Miks esinevad naistel mõnikord pigmendilaigud just meelekohtades? Aga sellepärast, et nad kannavad sinna eeterlikke õlisid, mis reageerides päikesevalgusega tekitavad pigmentatsiooni, mis on ka fototoksiline reaktsioon,” selgitab tohter.

Ta märgib, et viimasel ajal patustatakse väga palju eeterlike õlidega (lõhnaõlid, deodorandid, aromaatsed kreemid). Minnes päikese kätte meigi ja parfüümiga, võib juba ette arvestada võimalike ebameeldivate tagajärgedega.

Ravimid päiksega ei sobi

Samuti tuleks ravimeid tarvitades tohtrilt igaks juhuks uurida nende võimaliku koosmõju päikesega. Rodmani sõnul kuuluvad riskirühma anti-beebipillid ja naishormoonid, mõned antibiootikumid, näiteks tetratsükliin, osa seenevastaseid ravimeid, rahustitest barbituraadid, samuti sulfoonamiidid, kaasa arvatud biseptool, samuti epoksiidvaigud ja tselluliidivastaseid massaažiõlid ning igasugused eeterlikud õlid.

Eraldi ohuallikas on tõrvad. Vaadakem või asfaldipanijaid, nende punetavatel nägudel väljendub tekkinud fototoksiline reaktsioon eriti selgelt. Seetõttu tuleks tavakosmeetikat valides suvehooajal ja päikese järele sõites loobuda igasugusest tõrvakosmeetikast, ka šampoonidest.

Ohtlikud lilled ja vürtsid

“Väga sageli esinevad inimestel ka fotofütodermatoosid, mis saavad alguse mõnest taimest, eriti taimemahlast, mis tekitab kas sisse söömisel või nahale sattumisel päikesekiirguse toimel toksilise reaktsiooni,“ räägib tohter.

„Tundlikkus on individuaalne, kuid ohuallikana tulevad kõne alla isegi ristikheina või selleri mahl, viimasel ajal armastatud basiilik, karuputk, metsik porgand, kaneel ja kõik vürtsid üldiselt. Ka vürtsikate seemnetega liialdamine koos päikesega võib põhjustada löövet. Samuti võivad tekitada fototoksilise reaktsiooni tulemusena löövet kummel, saialill, punane päevakübar ja krüsanteem,” hoiatab tohter.

Tundlikkust võib esineda perekonniti. Ka vana tuttav aspiriin ja ibuprofeen võivad anda reaktsioone.

Mõnikord võib päike ka süvendada krooniliste haiguste kulgu. Väga harva tuleb dr Rodmani sõnul ette porfüüriat, kus inimene ei saa päikese kätte üldse minna.

Päikesetundlikkusel on kindel seos ka maksakahjustustega alkoholismi tagajärjel ja kroonilise maksahaigusega. Väga harva võib ette tulla pellagrat.

Kreem apteegist

Lisaks teatud ainetest loobumisele soovitab dr Rodman tundlikel inimestel päikesepõletuse ja teiste ebameeldivuste vältimiseks kasutada päikesega harjumata nahal vaid apteekides müüdavaid päikesekaitsekreeme, mitte aga kosmeetilisi päevituskreeme, mida müüakse kauplustes (vaatamata faktorite hulgale).

Need on omadustelt täiesti erinevad. Apteekides saadavad päikesekaitsekreemid kaitsevad nahka päikese eest, päevituskreemid aga soodustavad päevitumist ehk aitavad tekitada fototoksilist reaktsiooni.

Päikesekaitsekreemid sisaldavad kas lihtsaid kiirguse eest kaitsvaid aineid nagu tsinki või alumiiniumi või muid kaitset tekitavaid keemilisi ühendeid. Selliste kaitsekreemidega soovitab dr Rodman kaitsta eriti lapsi.

Ohumärk on kindlasti see, kui inimesel tekib päiksetundlikkus ootamatult. Siis tuleks arstiga koostöös põhjus välja selgitada, sest mingi suurem tervisehäire, eriti seedetraktis, võib selle taga varjul olla.