Liigne süsivesikute tarbimine

Ilmselgelt on liigne süsivesikute tarbimine rasvumise põhipõhjuseks. Iga tark kaalulangetaja peaks neid tarbima mõõdukalt. Rõhutan, pole vaja langeda äärmustesse, vaid süsivesikuid peaks tarbima mõõdukalt.

Peavalusid võivad esile kutsuda mitte ainult ekstreemsed (alla 10-15% süsivesikusisaldusega) toitumiskavad, vaid ka lihtsalt süsivesikute piiramine mõõduka piirini (ca 35-40% süsivesikusisaldusega).

Miks siis pea valutama hakkab?

Põhjuseks on tegelikult “võõrutusnähud”. Juba 2002. aastal Princeton’i Ülikoolis tehtud uuringus leiti, et suhkrul on sõltuvust tekitavad omadused. Mingis mõttes nagu heroiinil ja morfiinilgi, kuigi mitte nii drastiliselt. Seepärast võib ka süsivesikute vähendamine toidus kutsuda esile kerget ja ajutist ebamugavustunnet.

Üldiselt valutab pea just neil, kelle eelnevas toiduplaanis on süsivesikute tase olnud väga kõrge. Sellisel juhul on tegemist suhteliselt tavalise kõrvalmõjuga. Ka peavalu tugevus/kestvus on seotud sellega, kui palju ja millistes kogustes süsivesikuid eelnevalt toitumises on kasutatud.

Üldiselt kestavad “võõrutusnähud” üks kuni kaks päeva ja seejärel harjub sinu keha saama hakkama ka natukene väiksema süsivesikukogusega.

Nagu ma olen ka eelnevalt rõhutanud, siis sinu keha on tark. Olukord, kus toit tuleb mõnusas lihtsas vormis (süsivesikute kujul) ja suures koguses, on talle ääretult mõnus. Sellisel juhul saab kõik energiatagavaraks sinu kehale pakkida. Ja peavalu on märk sellest, et ta pole olukorraga rahul.

See on sama nagu sina pahandad oma lapsega, kes on saanud hakkama mingi ulakusega. Sama on kehaga — pahandamise asemel väljendab aga tema oma tundeid pannes sinul pea valutama.

Need peavalud on siiski ajutised ja nagu eelpool mainitud, mööduvad mõne päeva jooksul.