Üldiselt pole mitmekülgset toitu tarbival tervel täiskasvanul vajalik võtta vitamiine n-ö purgist juurde. Ainukeseks erandiks on D3-vitamiin, mis on vajalik kaltsiumi imendumiseks soolestikust ning (koos kaltsiumiga) mõjutab eelkõige luude „tugevust“.

Kuigi teiste vitamiinipreparaatide või multivitamiinitoodete mõõdukas koguses võtmine ei too kasu ega otsest kahju, leidub siingi erandeid. Näiteks võib A-vitamiini liigne tarbimine tõsta osteoporoosi (luude hõrenemine) ja südame-veresoonkonna haiguste riski ning lisada raseduse puhul sünnidefektide esinemissagedust. C-vitamiiniga liialdamine võib tõsta neerukivide tekke riski. Seejuures on lükatud ümber väide, et selle tarbimine mõjutab oluliselt haigestumist viirushaigustesse või kiirendaks paranemist. Mõned vitamiinid võivad välja kuulutatud haigusriski langetamise asemel seda hoopis tõsta.

Erijuhud
Teatud juhtudel on siiski vajalik tarbida vitamiine. Näiteks soovitatakse rasedust planeerivatel naistel kasutada foolhapet (B-rühma vitamiin) juba üks-kolm kuud enne rasedust ning vähemalt 12. rasedusnädalani. Samas on oluline, et organismis oleks ka piisav vitamiin B12 tase, mis soodustab foolhappe toimet.

Lisaks rasedatele on üksikute vitamiinide puudusest ohustatud:
* Taimetoitlased: (ohuks on eelkõige vitamiin B12 vähesus), kuigi ka veganitel on võimalik teadlikult ja mitmekülgselt toitudes vitamiinipuudust vältida.
* Alkohoolikud: neid ohustab eelkõige B1-vitamiini ehk tiamiinipuudus, sest alkohol pärsib selle imendumist ning alkohooliku toidusedel pole reeglina piisavalt mitmekülgne. Tiamiinipuudus võib organismis kujuneda juba mõne nädala jooksul.
* Üksi elavad vanurid ja vaesemad inimesed, kelle menüü pole piisavalt mitmekülgne.
* Lisaks leidub haiguseid, mille puhul on lisakogus vitamiine vajalik, kuid hetkel ei peatuks sel teemal pikemalt, kuna käsitleme üldiselt hea tervise juures olevaid inimesi.

Kindlasti olete märganud ka üleskutseid vitamiinitaseme analüüsimiseks. Kui aus olla, siis pole tervetel inimestel sellest kasu. Kui aga mõne haigusnähu tõttu esineb kahtlus konkreetse vitamiini puudusele organismis, võidakse valitud analüüse teha, näiteks osteoporoosi puhul vaadatakse D-vitamiinitaset.

Tervetel ja kaebusteta inimestel teostatud analüüsitulemuste osas puudub tihtipeale selgus, kas vitamiinipuudus on tõeline või mitte. Võib juhtuda seda, et analüüsitakse verd, kus tase on mingist normist madalam, samas kui nendes kudedes, kus vitamiin omab toimet, on kogus piisav. Võib esineda ka geneetilisi eripärasid ehk ühel osal inimestest on leitud tase täitsa piisav samal ajal kui teisel tähendab see vajadust otsida põhjust puudusele ning muuta menüüd või võtta lisavitamiine.

Ja mis põhiline — korralike uuringute alusel pole suudetud tõestada, et terveele inimesele määratud lisa-vitamiinipreparaadid neile mingit kasu võiksid tuua ja/või neid „tervemaks“ teha.

Kokkuvõttes võib siis öelda, et „purgist“ on põhjust juurde võtta vaid D-vitamiini kas aasta pimedamal perioodil 10mikrogrammi ehk 400IU (18-74aastased) või pidevalt 10-20mikrogrammi (nooremad ja vanemad).

Muid vitamiinitooteid, olgu need kapslis, tabletis või pudelis, „multivitamiinid“, „looduslikud“ või „personaalsed vitamiinid“, pole vaja osta ning säästetud raha pigem tervislikku ja mitmekülgsesse toidumenüüsse investeerida.

Olge terved!
Ingmar Lindström Valvekliinikust

Armas lugeja, mida sooviksid sina küsida meie arstiperelt? Kõik tervist puudutavad küsimused on oodatud!